17. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Donald Trump on näidanud oma valitsemisaja jooksul, et ta soovib kaubanduses teistsugust lähenemist – sellist, kus USA saab tegutseda võrdsematel alustel ja mis ei kahjustaks selle majandust. Paraku on viimase 10 aasta jooksul USA ise kehtestanud India ja Venemaa kõrval enim protektsionistlikke abinõusid oma majanduse kaitsmiseks. Ka Obama administratsioon otsis koos oma partneritega võimalusi Hiinast odava teraseimpordi tõkestamiseks.

Euroopa Liit kaitseb USAga võrreldes oma turgu vähem

Samas on ka erandeid. Näiteks on Euroopa kehtestanud USAst imporditud autodele kõrgema tollimaksu kui vastupidi – USA Euroopast imporditud autodele. Trumpi hiljutine ähvardus kehtestada Euroopa autodele kõrgem tollimaks võibki tähendada nende tariifide ühtlasemaks muutmist või ühtlustamist, mis oleks kindlasti tugeva negatiivse mõjuga Euroopa, eriti aga Saksamaa autotööstusele. Ligikaudu 16% Euroopa autode ekspordist läheb USAsse. Samas on aga USA maailmas Saksamaa ja Jaapani järel kolmas autode eksportija.

Kasvav protektsionism on maailmakaubandusele negatiivselt mõjunud

Maailmas on protektsionism viimastel aastatel suurenenud. Kaubandustõkkeid on küll vähem kui 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, kuid nende arv on viimase kümne aastaga taas suurenenud. Mitmed analüüsid näitavad, et selline kasvav protektsionism on maailmakaubandusele negatiivselt mõjunud. Protektsionism tõstab kaubandustõkete all olevate kaupade hindasid – see suurendab ettevõtete sisendikulusid ja muudab lõpptarbimiseks mõeldud kaubad kallimaks. Samuti võivad kaubandustõkked vähendada tööhõivet – võidavad need tööstusharud, mida kaitstakse, kuid kannatavad need, mis kasutavad kaubanduskaitse all olevaid kaupu või teenuseid.

Kui G.W. Bush kehtestas 2002. aastal tollitariifid terasele, pidid need algselt kestma kolm aastat. Need lõpetati aga varem, 2003. aasta lõpus, kui terasetootjad oli kasumliku(ma)ks muutunud. Paraku oli sellel majanduspoliitilisel sammul USAs ülejäänud majandusele negatiivne mõju.

Kõrgetest tollitariifidest ja suuremast protektsionismist ei võida tõenäoliselt ei USA ega ka riigid, kelle vastu need kehtestatakse. Kuna USA impordib terasetooteid enam kui 100 riigist või territooriumilt, võib tollitariifide mõju terasele olla maailmas laialdane. Mõistagi sõltub mõju tugevus sellest, kui suure osakaaluga tooteid tariifid mõjutavad. Käesoleva aasta jaanuaris oli Euroopa Liit tervikuna Kanada järel suurim teraseeksportija USAsse.

Kaubandustõkkeid kasutatakse kauplemisvahendina oma huvide läbisurumiseks

Selles et Trump on tulnud välja nn kompromissiga vabastada Kanada ja Mehhiko suurematest tollitariifidest juhul, kui NAFTA läbirääkimistel USA jaoks sobivam tulemus saavutatakse, ei ole midagi uut ega üllatavat. Olemasolevaid kaubandustõkkeid on kasutatud varemgi erinevatel kaubandusrääkimistel kauplemisvahendina oma huvide läbisurumiseks. Seega on paradoksaalne, et mitmed praegused kaubandusläbirääkimised võivad kaubandust kohati hoopis tõkestada.

Kuigi maailmas on protektsionism suurenenud, kahjustaksid USA kõrged tollitariifid terasele ja alumiiniumile reeglitel põhinevat maailmakaubandust. Kuna paljud riigid, sealhulgas Euroopa Liit, on teatanud vastuabinõude kehtestamisest USA tollitariifidele, võib see tekitada doominoefekti, millel võib olla negatiivne mõju maailmamajandusele.

Kõrged tollitariifid terasele ja alumiiniumile ulatuvad oma mõjuga kaupade väärtusahelas kaugele ja seega mõjutavad üsna suurt osa majandusest ja kaubandusest. Seega sõltub USA tollitariifide mõju ulatus ühest küljest sellest, kui kaugele terase- ja alumiiniumtoodete väärtusahelas USA tollitariife tõstab ning teisalt sellest, kuidas teised riigid sellele vastavad. Näiteks on EL lubanud sihtida USA jaoks tundlikke kaupu. Euroopa Liidul on vähe lootust saada erandeid USA tollitariifidest ja ta on keskendunud vastumeetmete väljatöötamisele. Tõenäoliselt suunab EL uued või kõrgemad tollimaksud laia valikuga kaupade suhtes.

Tõenäoliselt tekitaks kaubandussõda maailmas sarnaste huvidega riikide blokke, kes otsivad võimalusi USA kaubandustõketele vastu seista.

Otsene efekt Eestile tagasihoidlik, kaudne efekt võib olla tugev

Eesti jaoks otsene efekt USAga kaubanduses oleks suhteliselt tagasihoidlik – sõltub muidugi sellest, kui kaugele terasetoodangu väärtusahelas USA tollitariife tõstab.

Eestis toodetud kaupade eksport USAsse oli eelmisel aastal 2,9% kogu kaupade ekspordist, import aga 1%. Terase ja alumiiniumtoodete osakaal USAsse suunatud ekspordist oli 2%, kuid USA osakaal kogu majanduse terasetoodete ekspordis oli 1,5%.

Kaudne mõju läbi meie kaubanduspartnerite võib olla aga oluliselt suurem. Eesti majandus sõltub välisnõudlusest. Kui kaubandussõda peaks halvendama meie kaubanduspartnerite kasvuvõimalusi ja nende nõudlust, mõjutaks see negatiivselt ka Eesti majandust.

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist