Autor: Finantsuudised.ee • 9. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juht peab oskama ka finantsjuht olla

Äripäeva finantsdirektor Toomas Truuverk.
Foto: Raul Mee
Finantsjuhtimine ei ole tuumateadus. Finantsjuhtimine on talupojamõistus, kuidas ettevõtet finantsiliselt targalt juhtida. Juht ei tohiks finantsjuhtimist ja raamatupidamist karta. Äripäeva finantsdirektor Toomas Truuverk annab ülevaate oskustest, mis juhil võiksid finantsvaldkonnast olemas olla.

„Finantsteadmiste kool juhtidele“ koolituse mõte on aidata juhtidel finantskartustest üle saada. Pärast koolitust tunnevad juhid, et nad saavad asjadest aru. Nad teavad, miks finantsjuhtimine on olemas ja miks raamatupidamist tehakse.

Küsisime kord ühelt Rootsi juhtimiskoolitajalt, kes oli tuttav ka Ida-Euroopa juhtidega, et kuidas nad võrreldes Rootsi juhtidega tunduvad. Ta mõtles natuke ja ütles, et juhid on ju ikka juhid, aga üks eripära on – kui lähed Rootsis väikese, keskmise või suure ettevõtte juhi juurde ja küsid, mis su eelmise kuu kasum või käive oli ja palju laos kaupa on, siis ta ütleb konkreetse numbri. Aga kui lähed Ida-Euroopas või Eestis juhi juurde, siis tihtipeale vastatakse, et ma pean minema raamatupidaja käest küsima.

Niimoodi ei saa firmat juhtida. Juht peab teadma, palju oli eelmise kuu käive, kust see tekkis, kui palju laos kaupa on jne. Hirmust finantsasjade ees tuleb üle saada ja oma ettevõtte finantsseisust elementaarsel tasemel aru saada.

 

Milline peaks olema hea juhi roll ettevõttes?

Juhil võib olla strateegiline või taktikaline eesmärk, lühiajaline või pikaajaline eesmärk, järgmiseks nädalaks või järgmiseks kuuks eesmärk, kuid on üks peamine ülesanne. Kui ettevõtte omanik võtab tööle inimese, kes hakkab ettevõtet juhtima, siis selle omanikupoolne kõige tähtsam ülesanne ettevõtte juhile on kasvatada ettevõtte väärtust. Ettevõte peab olema igal järgmisel päeval rohkem väärt, kui ta oli mõnel eelmisel päeval. Küsimus on, kas Eesti juhid oskavad väärtuspõhiselt mõelda?

Finantsteadmiste kool juhtidele toetab väärtuspõhise juhtimise mõtet ja ideoloogiat. Iseenesest tundub see lihtne: kui teenid rohkem kasumit, siis ettevõtte väärtus üha kasvab. Tegelikkuses on veel mitmeid detaile millega arvestada.

Arusaamine väärtuspõhisest juhtimisest ja sellest, milline otsus tõstab ja milline otsus ei tõsta ettevõtte väärtust, oskus aru saada, millest väärtus tekib ja millest ei teki ja oskus vajadusel ka ettevõtte väärtust arvutada võiks olla iga juhi tööriistakastis. Kuidas väärtus tekib ja kuidas väärtuse tekkimist mõjutada, on finantsjuhtimise üks põhiteemasid.

 

25. aprill 2017 – 8. juuni 2017

Kestus: 5 päeva

Tutvu kavaga ja registreeri SIIN

 

Miks ikkagi mõned ettevõtted pankrotti lähevad?

Ettevõte ei lähe pankrotti siis, kui ta on kahjumis. Ettevõte läheb pankrotti, kui kassast raha otsa saab. Finantsjuhtimise üks põhitegevusi on tagada, et kassas oleks raha olemas. On mitmeid võimalusi, kuidas saab raha hulka kassas mõjutada.

Näiteks laenu võtmine. Ettevõtte finantsjuht oskab laenu küsida, arvutada ja äriplaani koostada. Need teadmised ei jookse mööda külgi maha ka ettevõtte juhtidel.

Või kui tihti mõtleb ettevõtte juht sellele, kuidas teadlikult tarnijatelt pikemaid maksetähtaegu saada ja klientidele lühemaid tähtaegu anda. Kas ettevõtte juht mõtleb selle peale, et valmistoodangu või tooraine all on suur hulk raha kinni? Kuupäevade ja laovarudega mängides on kassasse võimalik märkimisväärselt rohkem raha tekitada.

Koolitus annab hea ülevaate täiendavatest võimalustest, kuidas kassasse raha juurde tekitada. Piisab kui ettevõtte bilanss paremini korras hoida.

Toomas Truuverk meenutab ammust koostööd Saku Lättega:

Mäletan, kui ma noore finantsjuhina Äripäevas alustasin, olid meil Saku Lätte veetünnid ja neid toodi meile iga nädal. Tüüpiline maksetähtaeg oli 30 päeva. Tõid oma tünni, esitasid arve ja me võisime maksta 30 päeva pärast. Maksja seisukohast vaadates väga tore – mida pikem tähtaeg, seda parem. Saku Lätte poole pealt lugu nii tore ei ole – saime vee kätte, jõime ära ja oleks võinud järgmisel päeval raha ära maksta. Kindlasti oleksime olnud valmis maksma tavapärase 7-päevase maksetähtajaga.. Neil oleks raha olemas olnud 23 päeva varem. See on vaid üks näide, kuidas finantsjuht saab ettevõttele appi tulla.

29. august 2017 – 31. oktoober 2017

Kestus: 5 päeva

Tutvu kavaga ja registreeri SIIN

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077