Autor: Eliisa Matsalu • 16. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui tavaliselt on ööistungi põhjuseks opositsioonipoliitikute venitamistaktika, siis seekord on koalitsioon ühele istungile kuhjanud kokku 24 muudatust. Opositsiooni esindajad on avaldanud pahameelt, et selline eelnõude kuhjamine tapab igasuguse võimaluse eelnõude üle sügavuti arutada.

Enamik eelnõusid läheb esimesele lugemisele.

1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

Eelnõu eesmärk on mikroettevõtluse soodustamine ja mikroettevõtjate maksukäitumise parandamine. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku poolt teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Selleks kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimuks maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.

Eelnõuga kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses ettevõtluskonto. Selle konto kasutuselevõtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksuosa (valdavalt 20% laekunud tuludest) broneeritakse tulu saaja kontolt automaatselt ja kantakse maksuhaldurile üle. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone.

2. Pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

Eelnõuga muudetakse pakendiaktsiisiga maksustamise korda ning tehakse aktsiis kaheastmeliseks. Et vähendada turule toodava pakendi koguseid ja suunata tootjaid ning maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendit, sh eelistama ökomärgisega pakendeid, hakatakse maksustama Eestis turule lastud, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendeid turule toomisel. Pakendi turule toomise aktsiis ei ole seotud pakendi taaskasutamise kohustuse täitmisega, mistõttu ei saa maksu vältida pakendijäätmete taaskasutamise kaudu.

Paralleelselt säilib kehtiv pakendiaktsiisiga maksustamise kord, mis seob maksukohustuse tekkimise ning aktsiisi maksmise pakendijäätmete ettenähtud sihtarvudes kokku kogumise ja taaskasutamisega. Kehtima jääb ka aktsiisivabastus, mida kohaldatakse, kui pakendid on sihtarvude piires taaskasutatud.

3. Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

Magustatud joogi maksu peamine eesmärk on suunata tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru ja magusaine kogust ning suunata tarbijaid neid vähem tarbima. Selleks, et maks täidaks võimalikult tõhusalt oma eesmärki, on see kujundatud ühikupõhiseks maksuks. Maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäära astmed sõltuvad sellest, kas ja kui palju jook suhkrut või magusainet sisaldab.

4. Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

Seadust täiendatakse nii, et vaid kogu äriühingu osaluste võõrandamise ning töötaja töövõime kaotuse või surma korral ei pea optsiooni realiseerimisel maksuvabastuse saamiseks optsiooni andmise ja realiseerimise vaheline periood olema kolm aastat. Erisoodustusena käsitatakse vaid seda osa optsioonist, mida töötaja ei ole veel välja teeninud.

Eelnõuga muudetakse töötajate majutusega seotud tööandja kulude maksustamise korda. Kavandatava muudatuse kohaselt on töötaja majutamise kulude katmine tööandja jaoks maksuvaba, kui majutamise vajadus lähtub tööandja ettevõtlusest, kulud mahuvad seadusega kehtestatavate piirmäärade sisse, töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast ja töötaja ei oma lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara.

Eelnõuga antakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olevatele ühingutele võimalus maksta ühingu tegevuses osalevale vabatahtlikule ühingu heaks välismaal ülesannete täitmise eest maksuvabalt summa, mis on võrdne välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmääraga.

Eelnõuga täiendatakse tulumaksuseadust nii, et isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö-, või ametiülesannete täitmisel makstavat parkimistasu saab tööandja maksuvabalt hüvitada, arvestamata läbitud kilomeetreid.

Eelnõuga kehtestatakse madalam tulumaksumäär 14% äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele. Äriühing peab 7% tulumaksu kinni residendist ja mitteresidendist füüsilisele isikule makstud dividendilt, mille maksmise aluseks olev kasumiosa on Eesti äriühingu tasandil maksustatud 14% maksumääraga.

Eelnõuga kehtestatakse residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali 3. kuu 10. kuupäevaks.

Tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt saab edaspidi nii töö- kui isiklikeks sõitudeks ettevõtte sõiduauto kasutamise võimaldamisel erisoodustust deklareerida vaid kilovatipõhiselt, sõltumata erasõitudena läbitud distantsist. Sõiduauto erisoodustuse hinna määramise aluseks on eelnõu kohaselt 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku kohta ning 1,47 eurot, kui sõiduauto on üle viie aasta vana.

5. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

Eelarvestrateegilise muutusena ühendatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamine kevadiseks eelarveprotsessiks. Valitsusele antakse rohkem volitusi otsustada riigieelarve raha jaotus valitsemisalade vahel. Selleks jäetakse riigikogu kinnitatavast aastase riigieelarve seadusest välja ministeeriumide valitsemisalade liigenduse tase.

Kehtestatakse aluspõhimõte, et edaspidi hinnatakse riigieelarve tasakaalureeglit mitme aasta keskmisena ja varasemate aastate ülejääke võib investeeringute tegemiseks kasutada kuni 0,5% SKPst.

6. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

Riigivaraseaduse muutmise eesmärgiks on Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtetes kokku lepitud riigi osalusega äriühingute tegevuspõhimõtete parandamiseks ja täpsustamiseks vajaliku regulatsiooni täiendamine.

7. Vabariigi presidendi ametihüve ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

Seadust muudetaks nii, et presidendil oleks võimalik puhata siis, kui ta ametikohustused seda lubavad ning samas võimaldama selle, et presidendil oleks igal ajal valmidus ja võimalus oma kohustusi täita.

8. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine

Seadusemuudatuste eesmärk on kõrvaldada õigusvaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ja lõpetada vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.

9. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine

Eelnõu väljatöötamine on tingitud probleemidest, mis on ilmnenud politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti ja päästeameti igapäevatöös. Näiteks ei võimalda kehtiv seadus politseiametniku teenistusastet ajutiselt ülendada, mis on teatud juhtudel vajalik missioonil viibivate politseiametnike puhul. Muudatustega kõrvaldatakse takistused ülesannete täitmiseks, suurendatakse õigusselgust ning vähendatakse dubleerimist ja töökoormust.

10. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu. Esimene lugemine

11. Välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muudatus. Kolmas lugemine

12. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmine. Teine lugemine

13. Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti osalemine pagulaste ümberjaotuskavas“. Esimene lugemine

14. Eesti, Leedu ja Läti valitsuse vahelise Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

Loe edasi Äripäevast.