31. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimeses kvartalis mõnevõrra: 8 protsendilt 2016. aastal 6 protsendini selle aasta esimeses kvartalis. Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööjõupuudus ettevõtte arengut piirav peamine tegur viiendikul tööstus- ja teenindusettevõtetest ning kolmandikul ehitusettevõtetest. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus.

Palgakasvu aeglustumine on makromajanduse tervisele kasulik. Viimaste aastate liigkiire palgakasv on vähendanud ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja koguda puhvreid kehvemateks aegadeks. Eelmisel aastal vähenes ettevõtete kogukasum 10% ja investeeringud 12%. Tänavu peaksid ettevõtete kasumlikkus ja investeeringud aga kasvama, kuna tellimuste arv ja müügihinnad tõusevad ning tööjõukulude kasv aeglustub.

Keskmine brutokuupalk tõusis enamikul tegevusaladel. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palga kasvu kaubanduse ning info ja side valdkonnas.

Keskmine palgatase ei muutunud põllumajanduses, tervishoius ja finantssektoris. Põllumajanduses ja tervishoius on vakantside määr keskmisest madalam.

Palgatöötajate ostujõu kasv aeglustub sel aastal oluliselt, kuna palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad. Swedbanki prognoosi järgi suureneb hindade muutusega korrigeeritud netopalk sel aastal vaid 3%. Tarbimise kasv aeglustub, aga vähem kui palgatöötajate ostujõu kasv, seda tänu sotsiaaltoetuste tõusule. Esimeses kvartalis tõusis hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk alla 3%. Tarbimisele ei ole ostujõu kasvu pidurdumine seni veel mõju avaldanud. Jaemüük kasvas esimeses kvartalis eelmise aasta teise poolega sarnases tempos.