4. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käesoleva aasta esimesel poolel on majanduse maht kasvanud juba 5,2%. Kuna hinnakasv on samuti kiirenenud, on SKP nominaalkasv veelgi kiirem – teises kvartalis aastases võrdluses 10,2% (esimesel poolaastal 9,3%).

Statistikaameti revideeritud arvestuste järgi oli ka möödunud aasta majanduskasv varem avaldatust tublisti kiirem (2,1%, varem oli avaldatud 1,6%). Kiiremaks parandati tegelikult kõigi nelja viimase aasta majanduskasvud. Seega ei maksa ka käesoleva aasta majanduskasvu numbreid koma täpsusega lõplikena võtta.

Tootlikkuse kasv on tublisti paranenud

Kiire majanduskasv, samal ajal kui hõivatute ja töötatud tundide arv oluliselt ei muutunud, on kiirendanud tootlikkuse kasvu. Samal ajal on tööjõukulude kasv ettevõtetesektoris stabiliseerunud ja see on parandanud ettevõtete kasumeid (käesoleva aasta esimesel poolel kasvasid need aastases võrdluses 20%). See annab ettevõtetele rohkem võimalusi investeerida.

Ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute kasv on tugev

Koguinvesteeringud suurenesidki teises kvartalis 18%, ettevõtetesektoris aga 21% ja valitsemissektoris isegi 47%.

Valitsemissektori investeeringud suurenesid peamiselt hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse, mis seletab ka riigitellimusel tehtavate ehitustööde jõulist kasvu. Ehitussektor andiski teises kvartalis suurima panuse majanduskasvu. Kuna riik oli teise kvartali lõpuks teinud Eestile eraldatud ELi struktuurivahenditest väljamakseid vaid 12%, kuid heakskiidetud projektide rahaline maht oli juba veidi üle poole kogu saadaolevast summast, võib eeldada, et lähiajal hakkavad ELi rahad veelgi suuremat mõju valitsemissektori investeeringutele andma.

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on tõusnud viimase 6 aasta kõrgeimale tasemele, rakendatud tootmisvahendite määr on koos nõudluse ja tootmismahtude kasvuga tõusnud juba üle pikaajalise keskmise, mistõttu võib prognoosida ka ettevõtetesektori investeerimisaktiivsuse jätkumist. Samuti on investeeringutele toeks madalad intressimäärad (Euroopa Keskpank hakkab oma baasintresse tõstma tõenäoliselt alles ülejärgmisel aastal).

Ekspordikasvu aeglustumise taga peamiselt mobiilsideseadmed

Kuigi välisnõudlus on jätkuvalt tugev ja pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, aeglustus ekspordikasv teises kvartalis ning kaupade ekspordimaht isegi vähenes. Selle peamine põhjus oli mobiilsideseadmete väljaveo langus. Kaupade ekspordimahu vähenemine pidurdas ka meie peamise eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, lisandväärtuse kasvu teises kvartalis.

Mobiilsideseadmete eksporditellimused on languses olnud juba 10 kuud järjest (teises kvartalis see langus isegi süvenes), mistõttu võib eeldada, et ka lähiajal nende väljaveo langus jätkub, mis avaldab negatiivset mõju kogu kaupade ekspordile (mobiilisideseadmed moodustavad kümnendiku kogu kaupade ekspordist).

Kui jätta kõrvale mobiilsideseadmed, on Eesti ettevõtete eksporditellimused aga kasvamas ning ettevõtted on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks.

Eratarbimise kasv on ootuspäraselt aeglustunud

Teises kvartalis suurenes eratarbimine 2% ja selle aasta esimesel poolel on see kasvanud vaid 1,5% (kõige tugevama mõjuga on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise vähenemine – see on kestnud juba pikemat aega).

Vaatamata tarbijate tugevale kindlustundele, tarbimise kasv Swedbanki hinnangul sel aastal aeglustub. Selle põhjus on inflatsiooniga kohandatud palgakasvu aeglustumine.

Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb aga järgmisel aastal suure osa palgasaajate kasutatav tulu taas ja see peaks eratarbimise kasvu taas kiirendama.

Eesti majanduskasvu väljavaade on hea

Tugev välisnõudlus jääb Mertsina sõnul ka lähiajal meie majanduskasvu toetama. Euroala kui meie suurima kaubanduspartneri (piirkonnana) majandus on praegu veel kasvufaasis. Parem ekspordi väljavaade põhjustab ettevõtete investeeringute suurendamist. 

Samuti annavad oma panuse majanduskasvu valitsemissektori investeeringud, mis aitavad kaasa eelkõige ehitustööde ja sellega seotud tegevusalade kasvule. Kui varem panustas majanduskasvu peamiselt eksport koos eratarbimisega, siis nüüd on tarbimise asemele tulnud investeeringud, mis on majanduse tasakaalustatuse ja väljavaate seisukohast positiivne.

Praegust välisnõudluse väljavaadet ja meie majandussektorite tugevat kindlustunnet arvestades peaks tugev majanduskasv püsima veel vähemalt lähiajal, usub Mertsina.

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbank Eesti peaökonomist