Analüüsid Eesti Pank

Eesti Pank: majandus töötab endiselt üle oma võimete

Raha, maja

Majanduses on praegu positiivne ettevõtete investeeringute mahu kasv ja kasumite suurenemine, kuid praeguseks saavutatud majanduse kasvutempot ei õnnestu kaua hoida. Samuti on ehitussektoris ülekuumenemise oht, mis võib edasi kanduda ka ülejäänud majandusse, tuuakse välja Eesti Panga majanduse ülevaates.

Eesti majanduskasv oli 2017. aasta esimesel poo­lel hoogne ja jõudis teises kvartalis pea 6%ni. Kasvule aitas kaasa eksporti soodustav väliskesk­konna paranemine, kuid sellest suurem oli siiski sisenõudluse mõju. Majandu­se sedavõrd jõuline kasv on rõõmustav, kuid mitmed näitajad osutavad, et Eesti majandus ületab pikemaajaliselt jätkusuutlikku taset ja peagi järgneb kasvu aeglustumine.

Ettevõtted on tootmisvõimsust juba mõnda aega rakendanud tavapärasest in­tensiivsemalt ja surve tööjõukulude tõusuks püsib tööjõupuuduse tõttu tugev, täitmata ametikohtade hulga suurenemine viitab isegi pingsamale olukorrale tööturul kui aasta alguses. Lisaks eelnevale on vii­masel ajal tuntavalt hoogustunud ka tootmis- ja tarbijahindade kasv. Kõik see väljendab üheselt, et praeguseks saavutatud majanduskasvu tempo ei saa kaua kesta.

Siiski pole praegu põhjust arvata, et majandus on laialdaselt ülekuumenenud, sest tegevusalade lõikes on pilt üsna erinev. Osaliselt on majandus­kasvu kiirenemine tulnud varem raskuste käes vaevelnud tegevusalade, põlevkivitööstuse ja energiatootmise, paremast käekäigust, mille pu­hul saab rääkida tootmismahtude taastumisest. Enamikku tegevusaladest iseloomustab mõõdu­kas elavnemine. Kaubanduses on kasvutsükkel seevastu väga tugev ja ülekuumenemine ohustab pea maksimumvõimsusel töötavat ehitussekto­rit. Ehituses on tsükliline kõrgseis tuntavaim, sest ajaliselt on kokku langenud nii ettevõtete, majapi­damiste kui ka valitsemissektori suurem nõudlus ehitusteenuste järele.

Suurenenud ka ettevõtete kasumid

Varasematel aastatel languses olnud ettevõtete investeeringud aasta esimesel poolel suurenesid, andes lootust selleks, et varem kannatada saanud kasvupotentsiaal uuesti kiireneks. Teises kvartalis oli märkimisväärne seegi, et et­tevõtted suutsid ulatuslikust tööjõukulude tõusust hoolimata suurendada ka kasumeid. See sai osaliselt võimalikuks tänu sellele, et välisturgudel on hinnakasv kiirenenud ja toodangu hinda on olnud kergem tõsta. Kuid see, kas kasumite kasv ka kestma jääb, sõltub sellest, milliseks kujuneb lähemal ajal ettevõtete tootlikkuse kasv. Investeeringute kasvu jätkudes võib siiski eeldada, et see suurendab ka tootlikkust.

Majapidamiste kulutusi eluasemele ja kinnisvarain­vesteeringutele hoogustab sissetulekute kiire kasv. Hüvitised töötajatele suurenesid teises kvartalis üle 8%, keskmine brutokuupalk 6,8%. Samas on ma­japidamised tarbimist siiski pigem vaos hoidnud – säästud on suurenenud rohkem kui tarbimine. Kuna järgmise aasta algusest rakendub tulumak­sureform, võiks netotulude tõusu ootus tingida tarbimiskulutuste suurenemist juba praegu, sest majapidamiste kindlustunne tuleviku suhtes on vä­ga tugev. Seda pole aga juhtunud. Käitumine, mis viitab sellele, et kulutusi eelistatakse suurendada pigem tasapisi, on positiivne, kuna see hoiab ka majanduskasvu stabiilsemana.

Kolmanda kvartali kohta praeguseks teada ole­vad andmed ei ennusta veel kasvu olulist rahune­mist, mis tähendab, et majandus töötab endiselt üle oma võimete. Riigi eelarvepoliitika peaks sellises olukorras juhinduma majanduse tasa­kaalustamise vajadusest, sest ülekuumenemi­ne üksikutel tegevusaladel võib üle kanduda ka ülejäänud majandusse. Majanduskasvu suur kõi­kumine, mille poolest Eesti on Euroopas silma paistnud, on sotsiaalselt kulukas, toob endaga kaasa ressursside (kapitali ja tööjõu) ebaefek­tiivse paigutuse, suurendab ettevõtete ja majapi­damiste ebakindlust ning vähendab majanduse usaldusväärsust ja pikaajalist kasvuvõimet.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. September 2017, 17:06