Autor: Finantsuudised.ee • 25. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investeeringuteks suunati 207,4 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 178,2 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 29,2 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 33,2 protsenti võrreldes eelmise aasta juuli lõpu mahuga.

2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 332,7 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves. Riigiasutuste investeeringute eelarvest kasutati seitsme kuuga 53,6 protsenti.

Kuludest vähenesid finantskulud. Muud kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, kasvasid võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Antud toetused kasvasid kokku 4,7 protsenti ehk 106,9 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustustoetustest suurenesid kulud vanaduspensionidele 42,4 miljonit eurot (5,4 protsenti). Samal ajal töövõimetuspensionide maht kahanes 11,8 miljonit eurot (7,8 protsenti). Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 15,4 miljoni euro võrra (6,6 protsenti), millest 12,4 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud puudega inimeste ja nende hooldajate toetus 1,6 miljoni euro võrra (4,2 protsenti). Aastaga on kahanenud riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 14,9 protsenti ehk 9,4 miljonit eurot. Sihtfinantseeringuid tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 30,8 miljonit eurot (10,3 protsenti) rohkem kui mullu sama ajaga. Kasv tuleb kodumaistest toetusest, välisvahenditest antud toetuste maht on mullusega samal tasemel.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta seitsme kuu kuludest 59,1 miljoni euro võrra (8 protsenti) suurem. Seitsme kuuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 49,3 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine alates 1. juulist 2017 toob kuni aasta lõpuni kaasa kulude suurenemise – 2017. aasta eelarvesse on planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.

Tööjõukulud kasvasid 3,3 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 25,5 miljoni euro ulatuses. 

Majandamiskulude mahu kasv 14,4 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 9,6 miljoni euro võrra (16,5 protsenti) ja sotsiaalteenustele 8,6 miljoni euro võrra (11,5 protsenti). Samuti on võrreldes eelmise aasta seitsme kuuga kasvanud riigiasutuste kulud nii pika- kui ka lühiajalisteks lähetusteks 5,3 miljonit eurot (20,8 protsenti) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 4,7 miljonit eurot (26,5 protsenti). Alates juulist on tõusnud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega lisaks loetletutele ka administratiivkulud ja ürituste korraldamise kulud. Majandamiskulude kasvu panustas ka kaitseotstarbelise erivarustuse soetus mullusega võrreldes 73,5 protsenti (14,4 miljonit eurot) rohkem.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 216,7 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud, mille mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuli lõpu seisuga 1,22 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 785,5 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,8 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 30,9 miljoni euro võrra (2,6 protsenti). Sealhulgas likviidsusreserv kasvas 20,2 miljoni euro võrra (2,6 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 6,9 miljoni euro võrra (19,2 protsenti). Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid seitsme kuuga 3,8 miljonit eurot (19,2 protsenti), ulatudes 23,4 miljoni euroni.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast esimeses etapis ülekantud vahenditega 9,86 miljardit eurot. Seitsme kuuga on tulude eelarvest täidetud 45,6 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 43,9 protsenti.

Möödunud aastast toodi avansiliselt vahendeid 2017. aastasse üle 201,8 miljoni euro ulatuses, millest 38,1 miljonit eurot moodustasid kasutamata jäänud vabariigi valitsuse reservi ja 49,8 miljonit eurot välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid. Augustis menetleti valitsemisalade täiendavaid taotlusi eelarvevahendite ülekandmiseks seoses esialgsete jääkide korrigeerimisega ettemaksete ja kohustistega. Korrigeerimised on vajalikud 2016. aasta kassapõhiselt eelarvestamise metoodikalt alates 2017. aastast kasutusele võetud tekkepõhisele metoodikale üleminekuks.

Alates 2017. aastast on riigieelarve koostatud tekkepõhise metoodika alusel, samas kõikidel eelnevatel aastatel oli riigieelarve kassapõhine. Eelnevast tulenevalt on 2016. aasta võrdlusandmeteks võetud tekkepõhised mahud saldoandmike infosüsteemist, mis erinevad eelmisel aastal avalikustatud kassapõhistest mahtudest. 2017. aasta eelarve koostamisel võeti arvesse kahe metoodika vahelisi erinevusi ja kõik teadaolevad kohandused kajastuvad vastuvõetud riigieelarves.

Tekkepõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik majandustehingud nende toimumise perioodis, sõltumata sellest, millal tehingu eest makstakse või tulu laekub. Kassapõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik kulud selles perioodis, kus tehingu eest makstakse.

Allikas: rahandusministeerium