Uudised Finantsuudised.ee

Kuidas muutuda andmete esitajast mõjuvõimsaks finantsliidriks?

Ellen Tohvri
Ellen TohvriFoto: Andras Kralla

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et finantsjuhi roll on muutunud. Pelgalt majandusjuhiks olemisest enam ei piisa, finantsjuht on strateeg ettevõtte tegevjuhi kõrval. Strateegina saab ta luua väärtust planeerimise, rahaliste vahendite kaasamise, analüüside ja järelduste tegemise abil.

Planeerimine ja eelarvestamine on oluline sisend juhtimisaruandluse protsessis. Pigem on reegel see, et me ei planeeri, kui planeerime, ja tihti peame tõdema, et planeerimisprotsessi juurutamine ebaõnnestub. Efektiivsem juhtimissüsteem põhineb aga printsiibil „mida mõõdad, seda saad“.

Andmekaeve ja ennustav analüütika on täna kuumad teemad. Predictive analytics kasutab mineviku andmeid, et ennustada tuleviku sündmusi. Analüüsi aluseks on andmekaeve, statistilised algoritmid ja masinõppetehnikad, et identifitseerida tõenäosust tuleviku sissetulekuteks, mis põhinevad minevikuandmetel. Teoorias on kõik lihtne, aga juurutamisel tekivad probleemid ja head ideed ei jõua tihtipeale heade lahendusteni.

Pärnu Finantskonverentsil räägimegi sellest, mida peab arvestama ja kuidas juhtima protsesse, et valida õiged eelarvestamise ja prognoosimise tehnikad, ning kuidas jõuda andmete kasutamise abil suurema efektiivsuse ja kasvava kasumini.

Küsimustele konverentsi kohta vastas Pärnu Finants­konverentsi mitmekordne programmijuht, Eesti Finantsteenuste Agentuuri juht Ellen Tohvri.

Millised märksõnad konverentsi kõige paremini iseloomustavad?

Mitmeid aastaid olema Pärnu Finantskonverentsil käsitlenud finantsjuhimise erinevaid etappe ja finantsjuhtimist kui ettevõtte ärimudeli üht olulist osa ning keskendunud peamiselt sellele, kuidas finantsjuht kui strateeg mängib ettevõtte ärimudelis olulist rolli. Seekord keskendume aga finantsprotsesside ja finantssüsteemide efektiivsusele ning sellele, kuidas on infoprotsessid ettevõttes korraldatud. Arutleme selle üle, kuidas mõõdetakse finantsjuhtimise efektiivsust maailmas ja millised on meie parimad praktikad.

Mis on finantsjuhtimises viimase 20 aastaga muutunud?

Finantsjuhtimise põhialused ei ole muutunud, küll aga on suure hüppe teinud finantsarvestuse töövahendid, alustades majandustarkvarade arengust, digitaalsetest dokumendihaldussüsteemidest kuni ärianalüütika lahendusteni. Äritegevuste fikseerimine ja juhtimisotsuste mõju on põhimõtteliselt viidud reaalaaega.

Millisena näed Sa finantsjuhi rolli tulevikus? Kas robotid võtavad üks hetk töö üle?

Ain Käpp rääkis eelmise aasta finantskonverentsil, kuidas robotist on saanud nende ettevõtte parim müügimees. Võib-olla oleme tõesti täna juba dilemma ees, kes teeb parimaid otsuseid – robot või inimene. Kogu finantsarvestuse tehniline pool liigub robotite kätte kiiremini, kui me oskame arvata. Küsimus on, kas me otsustame selle neile anda või mitte.

Mida ootad Sina finantsjuhina konverentsilt kõige rohkem, mis ettekandeid tahad näha?

Mina ootan igat ettekannet. Mulle kui programmijuhile on oluline, et iga ettekanne on nii sisult kui ka esitluselt põnev ja kaasahaarav ning konverentsi programmist kujuneb tugeva sisuga tervik, mida on põhjust meenutada ka aastaid hiljem. Ei saa salata, aga kõditab natuke küll, kui Toomas Truuverk meenutab tänaseni minu arglikku ettekannet aastast 2002. Teemaks oli balanced scorecard, mis on aktuaalne ka tänases päevas seostatuna nii KPIde kui ka efektiivsete protsessidega. Ettevõte, kus me 2002. aastal alustasime BSC katsetustega, elab oma edukat elu tänaseni, tootes väga tugevat rahavoogu.

Kes ja miks peaksid kindlasti konverentsile tulema?

Finantsjuhid mängivad ettevõtetes ja asutustes olulist rolli. Kuidas aga muutuda tavalisest andmete esitajast tõeliselt mõju avaldavaks finantsliidriks? Eriline rõhuasetus on pandud finantsjuhtimise protsessi ja kommunikatsiooni võtmeküsimustele, ärimõjule ning samuti innovatsioonile nii tehnoloogias kui ka tööpraktikas, kuna finantsjuhid saavad end läbi selle luua arvamusliidritena.

Ootame konverentsile kõiki, kes on uuenduste vastu uudishimulikud, ja pole tähtis, kas see inimene on finantsjuht, pearaamatupidaja või ettevõtte juht.

Konverentsi ettekanded räägivad maailmamajanduses toimuvast ning selle mõjust Eesti majandusele ja ettevõtlusele. Räägime plokiahelast ja bitcoin’ist, saame osa predictive analytics’i võimalustest planeerimisprotsessis ning kuulame tegevuspõhisest planeerimisest riigieelarve tasandil. Teeme suurest saalist interaktiivse töötoa ning analüüsime finantsprotsesside efektiivsust meil ja mujal.

Aprillis oleme kolm kuud elanud uues maksukeskkonnas ning siis on paras aegrääkida suud puhtaks poliitikute, maksuseaduste autorite ja ettevõtjatega. Ärianalüütika ja efektiivne finantsjuhtimine loovad võimaluse tarkadele otsustele ning sillutavad tee edukama ja konkurentsvõimelisema tuleviku suunas.

Finantskonverents

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2017, 13:33