Autor: Finantsuudised.ee • 10. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui sa räägid klientidele e-arvest, siis millest sa räägid?

Räägin sellest, e-arve on tuleviku arveldusvahend, mis tuleb varem või hiljem ja neist me ei pääse. Räägin, et finantstehingute automatiseerimine paneb ettevõtete majasisesed protsessid ladusamalt toimima.

Mis küsimusi kliendid esitavad?

Mida ma pean tegema, et e-arvet saata? Kuhu ja kellele ma seda saata saan? Ei saada e-arvest ühtmoodi aru, kuigi arusaamine on läinud paremaks. Ikka ja jälle räägin, et PDF ei ole e-arve ja rahustan, et e-arvega liigub vajadusel ka PDF kaasa. Muide, sõna „masinloetav” tekitab hirmu. Võibolla inimesed pelgavad, et robotid hakkavad nüüd nende arveid lugema.

Kordame üle, mis see e-arve üldse on.

E-arve on täielikult elektrooniline dokument, mis liigub automaatselt süsteemist süsteemi, võtmata kordagi füüsilist kuju paberil. Puudub vajadus arve välja printida või arve andmeid manuaalselt sisestada. Kas räägin liiga keeruliselt?

Millist finantstugiteenust ostetakse meelsamini?

Kõige meelsamini ostetakse e-arvete vastuvõtmist ja saatmist. Riigihangete puhul hakkab e-arveldus nõudeks saama ja ettevõtted valmistuvad. Ja kui ettevõttel on partner, näiteks oluline ostja Soomes, ei olegi raha saamiseks väga muud varianti kui e-arve saata. Lisaks, kui mõnel ettevõttel on sadu ostuarveid ja nad ise tunnetavad, et haldamise protsess on aegunud, on neile suhteliselt lihtne elektroonse arvehalduse ideed ja kasu selgitada.

Skandinaavias on üle 10 aasta tagasi aru saadud e-arvelduse plussidest. Mis annaks selle arengule Eestis hoogu?

Kui vastuvõtjad otsustaks ka ise e-arveid saatma hakata. Ja vastupidi. Sellisel juhul läheb asi kiiremaks. 

Kui avalik sektor ütleks, et nüüd kehtivad vaid e-arved. Saatmine ja vastuvõtmine on täna e-arve operaatorite poolt tehtud vastuvõetavaks ka väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning ka riik ei pea otsust edasi lükkama. 

Kui kaua läheb aega teiega kohtumisest reaalse kasutuselevõtuni?

On olnud eri pikkusega juurutusprojekte. Mõnega kohtud ja lepid kokku, millal käivitame. Ja kohese ressursi olemasolul loetud päevadega ka töötab. Kui on suurem ettevõte ja omad protsessid, võib see võtta kuid. Vahel juhtub, et ERP läheb vahetusse, kuigi põhimõtteline otsus on tehtud. Ega ettevõte ei hinga vaid finantsosakonna rütmis, on ka teisi osakondi, kel on omad projektid.

Prognoosi palun, mis juhtub 5 aastaga?

Kuna e-arveid on lihtne saata ja vastu võtta, võiks viie aasta perspektiivis 70% vahetatavatest arvetest olla e-arved. Ma usun, et enamik ettevõtteid läheb üle elektroonsele arvehaldusele, sealhulgas ka väiksemad ettevõtted. Loodetavasti hoogustub e-arvete saatmine ja vastuvõtmine ka välismaaga. Tulevikus lihtsustub e-arve saatmine ja vastuvõtmine tänu iseteenindusportaalidele.