Jaga lugu:

Eesti turg saab hiiglasliku investeerimisvõimaluse

Pandikirjade seaduse üks eestvedajaid, rahandusministeeriumi jurist Kaarel Eller  Foto: Andras Kralla

Juba järgmisest aastast on plaanitud jõustuma seadus, mis võimaldaks Eesti pankadel kaasata kuni 13 miljardi euro jagu odavat raha.

Uus finantsinstrument peaks laenuintressid allapoole suruma ning andma investoritele uue turvalise sadama, kuhu raha paigutada.

Nimelt on praegu ministeeriumites ringlemas pandikirjaseaduse eelnõu, mis tooks Eesti finantsturule täiesti uue instrumendi ehk pandikirjad. Need on erilised võlakirjad, mida saavad välja anda vaid pangad ning mis on tagatud kõrge kvaliteediga kinnisvaralaenudega.

Pandikirjad on väga madala riskiga, kuna sisuliselt on need topelt tagatud: esiteks saab pandikirjast tuleneva nõudega minna kogu panga vastu. Kui pank muutub maksejõuetuks, eraldub laenude tagatiseks oleva kinnisvara portfell panga muust varast ning pandikirja omanikud saavad selle üle eelisõiguse. Karm tagatiste süsteem võib tuua kaasa olukorra, kus mingi panga väljastatud pandikirjade krediidireiting on tublisti kõrgem kui panga enda oma.

Eelnõu üks väljatöötajatest, rahandusministeeriumi jurist Kaarel Eller rõhutas, et kindlasti ei tohiks pandikirju segamini ajada enne suurt ülemaailmset finantskriisi USA laineid löönud niinimetatud väärtpaberistamisega, kus kodulaenudest klopsiti kokku kõrge riskiga tuletisinstrumente. Pandikirjad teeb turvaliseks just topelttagatise süsteem ehk nõude eest vastutab kogu pank, ent samas tagab laenu ka kinnisvara ise.

"Läbi ajaloo on öeldud, et pandikiri on üks kõige turvalisemaid kohti, kuhu oma raha paigutada. Pandikirjainvestorid on enda raha alati tagasi saanud – sellist juhtumit pole ajaloos vist üldse olnud, kus keegi oleks oma rahast ilma jäänud," ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt.

Igal juhul peaks pandikirjad üle elama kindlasti väiksemad, ent ka suuremat sorti finantskriisid. "Pandikirja taga on reaalsed inimesed, kes maksavad laenu tagasi, lisaks kehtib lisatagatis ja muud lisanõuded," märkis Auväärt. Viimase majanduskriisi ajal ulatus viivises laenude osakaal Eestis kohati küll isegi 7 protsendini, aga lõpuks suudeti siiski laenud ära teenindada.

Hiigelsuured mahud

Kui konverteerida pandikirjaks kõik võimalikud laenud, saaks kõik Eesti pangad kokku pandikirju emiteerida umbes 13 miljardi euro eest – seda siis, kui võlakirja alla panna iga viimane kui eluasemelaen, ettevõtetele kommertskinnisvara tagatisel antud laen ning riigile või kohalikule omavalitsusele antud laen.

Rahandusministeerium tõdeb pandikirjaseaduse eelnõu seletuskirjas siiski, et reaalsuses ilmselt päris nii suures ulatuses pandikirju ei emiteerita – vastavalt teiste riikide kogemusele konverteeritakse pandikirjadeks eelkõige eluasemelaene. Selliste laenude jääk oli märtsi lõpu seisuga umbes 6,8 miljardit eurot, selgub Eesti Panga statistikast.

Mõistagi on raske öelda, kui palju pangad uut tüüpi võlakirju välja andma hakkavad, kuna pole veel ju seadustki. Küll aga on Eller veendunud, et huvi on olemas. "Ma olen väga kindel, et me ei kirjuta seadust sahtlisse – et see läheb käiku kohe, kui on jõustunud," ütles ta.

Loe pikemalt Äripäevast.

Pandikirjad on pika ajalooga instrument, mis on pärit Preisimaalt. Pandikirjade instituudi lõi Friedrich Suur 1769. aastal, et leevendada aadelkonna finantsolukorda – ka Preisimaad tugevalt laastanud seitsmeaastane sõda tähendas, et kõrgklassil ligipääs krediidile polnud just kiita. Kui pandi puhul (ka siis, kui panditakse nõue) tekib pandipidajal ühel hetkel müügiõigus ehk omand läheb talle üle, siis pandikirja omanikud ei saa pankroti puhul otse vara omanikuks, vaid pandikirja tagatiseks olev varakogum saab endale tagatisvara halduri, kes hakkab objekte realiseerima ja nõudeid rahuldama. Plaanitav seadus eluasemelaenu võtjate jaoks midagi ei muuda. Kui laenuvõtja laen lisatakse pandikirjaportfelli, siis jätkab ta laenu- ja intressimakseid sama moodi kui varem. Pandikirju emiteerinud panga maksejõuetuse korral ei lähe laenuga soetatud kinnisvara nõuete tagamiseks müüki, vaid see eraldatakse muust pankrotivarast. Eestis loodaks pandikirjade seadusega kaht tüüpi instrumendid: hüpoteekpandikiri ja segatud tagatisvaraga pandikiri. Neist esimese tagatiseks saavad olla eluasemele seatud hüpoteegi tagatisel füüsilisele isikule antud laenud, teise tüübi puhul aga lisaks ka nõuded avalik-õiguslike juriidiliste isikute vastu ning äriotstarbelise kinnisasja tagatisel juriidilisele isikule antud laenud.

Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Finantsuudised logo
Aadress:
Telefon:
E-post: