Autor: Finantsuudised.ee • 12. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusministeerium langetas majandusprognoosi

Rahandusminister Toomas Tõniste
Foto: Andras Kralla
Eesti majandus kasvab rahandusministeeriumi prognoosi järgi tänavu 3,6 protsenti, veel kevadel ootas ministeerium, et kasv ulatub nelja protsendini. 2019. aastal oodatakse 3protsendilist kasvu.

„Eesti majanduse mõõdukas ja tasakaalus kasv jätkub. Töökohti luuakse juurde ja palgasurved püsivad, eelarves on selle valguses oodata ülelaekumist ning maksulaekumiste kasvu,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

„Rahandusministeeriumi prognoos on aluseks sügisestele eelarveläbirääkimistele ja mitmed asjad võivad veel muutuda. Kevadises riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et eelarve tehakse struktuurses tasakaalus ning kuna tulu- ja kuluprognoosid on suve jooksul veidi muutunud, siis tuleb valitsusel selle eesmärgi saavutamiseks lähinädalatel tööd teha,“ lisas ta.

Aastatel 2019–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Pärast eelmisel aastal toimunud kasvu kiirenemist areneb majandus edaspidi jõukohasemas tempos.

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2018. aastal on tugev ning prognoositav ülejääk ulatub 0,8 protsendini SKP-st. Võrreldes seniste ootustega panustavad positiivselt maksulaekumised ning ka kohalike omavalitsuste eelarve seis on paranenud.

Palk kasvab, samuti hinnad

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1385 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 3,6 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Palgatulu kasv on ministeeriumi hinnangul suures plaanis kooskõlas majanduskasvuga.

Töötajate arvu kasv jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele. Kuigi tööealise rahvastiku kahanemist on seni aidanud kompenseerida inimeste aktiivsuse tõus, hakkab tööturu arenguid üha enam mõjutama 1990ndatel vähenenud sündimus ning hõivatute arv hakkab paari aasta pärast vähenema.

Tööpuuduse määraks prognoosib rahandusministeerium tänavu 5,7 protsenti, mis peaks järgmisel aastal tõusma 6 protsendini. Töövõimereformi mõjudeta võiks järgmisel aastal oodata tööpuuduse langust.

Tarbijahinnad kasvavad tänavu 3,3 protsenti. Hinnatõusu veavad suurenenud energiahinnad, kuid oma osa on ka palgakasvu tõttu kallinevatel teenustel ja maksumuudatustel. Järgmisest suvest alates hinnatõus pidurdub, kuna energiahindade mõju taandub ja maksumeetmete mõju väheneb. 2021–2022 aastaks aeglustub hinnatõus 2 protsendini.

Vaata Eesti peamisi majandusnäitajaid ja -prognoose siit.

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077