Finantsuudised.ee • 20 veebruar 2019
Jaga lugu:

Eesti Panga presidendi kandidaadiks valiti Madis Müller

Eesti Panga juht Ardo Hansson ja uueks presidendiks pakutud Madis Müller.   Foto: Liis Treimann

„Eks mul on üsna lihtne see töö üle võtta, kuivõrd ta on mulle tuttav,“ ütles keskpanga järgmise presidendi kandidaadiks valitud senine asepresident Madis Müller.

Eesti Panga nõukogu valis salajasel hääletusel uue presidendi kandidaati kolme inimese seast – Swedbank eesti juht Robert Kitt, keskpanga asepresident Madis Müller ja rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. Eesti Panga president on ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige.

Istungi alguses kuulasid nõukogu liikmed kandideerijate sõnavõtte ja esitasid neile küsimusi.

Nõukogu esimehe Mart Laari sõnul oli kandidaadi valimine keeruline, kuna praegune president Ardo Hansson jätab endast maha suured kingad. "Pärast mitmeid hääletusvoore ja elavat arutelu osutus valituks Madis Müller," ütles Laar.

„Tahan tänada nõukogu liikmeid, kes olid esitanud kolm väärikat kandidaati ametikohale, mis mõjutab nii Eesti kui ka Euroopa inimeste igapäevast elu. Tehakse ju Euroopa Keskpanga nõukogus otsuseid, mis mõjutavad majanduskasvu kiirust kogu euroalal, aga ka seda, kui kallid on inimeste eluasemelaenud. Minu roll oli tagada, et Eesti riigile nii olulise ameti täitmine toimuks läbimõeldult ja läbipaistvalt,“ ütles Laar.

„Nõukogu oli lõpuks väga koosmeelne, kuid häälte vahesid ei hakka me välja tooma, sest neid oli väga palju,“ sõnas Laar, kes ei osanud esimese hooga meenutatagi, mitu korda nõukogu hääletas. „Kolm-neli pluss veel vahevoorud.“

Müller: hoiame sama joont edasi

Valituks osutunud praeguse Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul kandideeris ta, sest soovib jätkuvalt kaasa rääkida Eesti majanduse arengus ning näeb keskpanga juhil olulist rolli. „Minu arust on raske kujutada ette paremat positsiooni selleks. Eriti minu tausta arvestades,“ ütles Müller.

Ta peab enda peamiseks tugevuseks seitsmeaastast kogemust Eesti Pangas. „Eks mul on üsna lihtne see töö üle võtta, kuivõrd ta on mulle tuttav,“ selgitas Müller. Ta märkis, et igal uuel juhil on erinevad rõhuasetused oma töös, kuid Müller ei soovinud sündmustest ette ruttata, kuna tema kandidatuur pole veel lõplikult kinnitatud.

Mülleri hinnangul on viimased aastad majandusele olnud positiivsed, kuid samas on ta kindel, et tema ametiaja jooksul võib näha erinevaid aegu. „Sellisel juhul peab Eesti Pank olema hea nõunik valitsusele ja ka laiemalt selgitama majanduspoliitilisi küsimusi,“ rääkis Müller.

Samuti näeb Eesti Panga presidendikandidaat väljakutseid Euroopa majanduses. „Olukorras, kus rahapoliitika on muutumas, on oluline Euroopa tasandi aruteludes osaleda ja kaasa rääkida,“ ütles Müller.

Samas tõdes ta, et ei soovi spekuleerida enda vaadete üle, sest rahapoliitikas tuleb langetada otsuseid vastavalt olukorrale ja andmestikule. „Seda mõtet ma küll nõukogule avaldasin, et Eesti Pank peaks olema pikaajalise ja vastutustundliku majanduspoliitika eeskuju. Minu arvates on Eesti Pank seda rolli täitnud hästi ka enne Ardo Hanssoni ametiaega, Hanssoni ajal ja ma arvan, et hoiame seda joont ka edasi,“ ütles Müller.

Nõukogu toetuse saanud presidendi kandidaat Madis Müller peab järgmiseks läbima täiendava kolm kuud kestva kaitsepolitsei julgeolekukontrolli. Pärast julgeolekukontrolli lõppemist tutvub nõukogu kogutud andmetega ja võib teha riigi presidendile ettepaneku nimetada Müller järgmiseks Eesti Panga presidendiks.

Kes on Madis Müller?

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni viimane tööpäev on 6. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Müller on töötanud Eesti Panga asepresidendina alates 2011. aastast, enne seda oli ta aastatel 2006–2011 firma International Finance Corporation (IFC) portfellijuht, tegeledes aktsiainvesteeringutega. Perioodil 2003–2006 töötas ta Maailmapanga juures Põhjamaade-Balti valijaskonna tegevdirektori nõuniku ja vanemnõunikuna. Varem on ta töötanud ka pea- ja rahandusministri majandusnõunikuna ning konsultandina. Alates 2014. aastast on ta ka Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu (SSM) nõukogu liige.

Ta on alates 2011. aastast ka Eesti Panga esindaja erinevates rahvusvahelistes foorumites, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu majandus- ja rahanduskomitee, Euroopa Keskpanga turu infrastruktuuride kõrgetasemeline töörühm, euro jaemaksete nõukogu ja Põhja-Balti valijaskonna rahandus- ja finantskomitee Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF).

Müller sai USA George Washington University juurest magistrikraadi rahanduses, mille ta sai 2006. aastal. 1999. aastal lõpetas ta rahvusvahelise ärijuhtimise, panganduse ja rahanduse alal Estonian Business Schoolis. Tal on ülemaailmne Financial Risk Manageri (FRM) litsents ning ka Chartered Financial Analyst (CFA) litsents.

Keskpanga presidendi võimalike kandidaatidena seadsid nõukogu liikmed jaanuari lõpus üles Robert Kiti, Madis Mülleri ja Märten Rossi. Keskpanga presidendiks said võimalikke kandidaate esitada ainult keskpanga nõukogu liikmed.

Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860bret@finantsuudised.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee