Swedbank: majandus kasvab tänavu 2,2%

Aasta alguses jätkus Eesti tööstussektori tootmismahtude tugev kasv ja selle sektori kasvu väljavaade on paranenud. Tööstussektori kasvule on toeks tugevam välisnõudlus. See toetab juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist. Samuti on järsult kiirenenud tootja- ja ekspordihindade kasv, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. Samuti peaks see lubama ettevõtetel teha rohkem kulutusi investeeringuteks.

Selle aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustuses, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITKs.  

Investeeringute kasv taastub sel aastal

Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranenud. Meie prognoosi järgi valitsemissektori ja ettevõtete investeeringute kasv sel aastal taastub ning see toob juba neli aastat kestnud langusest välja kogumajanduse investeeringud. Valitsussektor suurendab oma investeeringuid Eestile eraldatud EL struktuurivahendite toel. Ettevõtete investeeringute kasvu soodustavad müügihindade kasv, paremad ekspordivõimalused, vähenev kasutamata kapital ning madalad laenuintressimäärad. Kuigi Euribori languse põhi on tõenäoliselt juba sel aastal, jäävad turuintressimäärad lähiaastatel madalaks ning on toeks investeeringute finantseerimisel. Käesoleva aasta investeeringuid (samuti ka importi) suurendab oluliselt ühekordse tehinguna Tallinki laeva ostmine – see tekitab baasefekti järgmisse aastasse, mistõttu investeeringute kasv siis järsult aeglustub. Ilma nimetatud ühekordse suurtehinguta kasvaksid investeeringud mõõduka tempoga.

Möödunud aastal kogumajanduse tootlikkuse kasv taastus. Tootlikkus peaks ka sel aastal kasvama ning meie hinnangul vahe tootlikkuse nominaalkasvu ja palgakasvu vahel väheneb. See aitab kaasa ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime paranemisele.

Mitteaktiivsus alaneb, kuid töövõimereform suurendab töötute arvu

Vabade töökohtade arv on pidevalt suurenenud ning tööjõu nappus on Eesti ettevõtete jaoks muutunud üha tõsisemaks probleemiks. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii tööjõupuudus kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob aga endaga kaasa töötute arvu suurenemise. Meie prognoosi järgi tõuseb töötuse määr sel aastal 7,6 protsendini ning järgmisel aastal 7,9 protsendini.

Hinnatõus kiireneb

Toorainete kallinemise ja aktsiisimaksude tõstmise mõjul kiireneb hinnatõus sel aastal 3,2 protsendini. Järgmisel aastal hinnakasvu kiirenemine veidi raugeb. Kuna palga nominaalkasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, mis võib tarbimist piirata. Jaekaubanduse müügitulu reaalkasv on juba aeglustumas. Tänu maksuvaba tulu märgatavale tõusule järgmisel aastal kiireneb palgatöötajate netopalga kasv aga oluliselt. See parandab elanike ostujõudu ja tugevdab taas nende tarbimist.

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist