- OMX Baltic−0,13%313,12
- OMX Riga0,02%958,82
- OMX Tallinn−0,03%2 144
- OMX Vilnius−0,14%1 495,45
- S&P 500−0,71%7 631,47
- DOW 30−0,79%52 766,88
- Nasdaq −1,03%26 099,77
- FTSE 100−0,32%10 789,28
- Nikkei 225−0,15%66 215,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,65
- OMX Baltic−0,13%313,12
- OMX Riga0,02%958,82
- OMX Tallinn−0,03%2 144
- OMX Vilnius−0,14%1 495,45
- S&P 500−0,71%7 631,47
- DOW 30−0,79%52 766,88
- Nasdaq −1,03%26 099,77
- FTSE 100−0,32%10 789,28
- Nikkei 225−0,15%66 215,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangandussektori kasum kasvas tänu suurenenud laenudele
Eesti ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatest pankadest 2017. aasta neljandas kvartalis suurenes. Eelmisel aastal kasvasid põhivarainvesteeringud, mis väljendus ka laenuaktiivsuse tõusus.
Eestis tegutsevatelt pankadelt võeti uusi laene ja liisinguid neljandas kvartalis 10% suuremas summas kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene võeti 881 miljoni euro ulatuses ehk 12% rohkem kui aasta tagasi. Suurim osa nendest laenudest anti kinnisvara- ja ehitus-, transpordi- ja tööstusettevõtetele. Ettevõtete laenuportfelli jääk 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes aga kahanes, kuna üks pank suunas osa oma laenudest välismaise emapanga portfelli. Selleta oleks ettevõtete laenu-, liisingu- ja faktooringuportfell kasvanud aastaga ligikaudu 6%.
Ka majapidamiste laenuaktiivsus tõusis eelmisel aastal, kuna sissetulekud kasvasid hoogsalt ja intressimäärad olid madalad. Eeskätt kasvas eluasemelaenude ja autoliisingu portfell. Uusi eluasemelaene võeti eelmisel aastal 16% suuremas summas kui 2016. aastal. Portfell kasvas aastaga 6,6%, 7 miljardi euroni. Uusi autoliisinguid võeti 20% suuremas summas kui 2016. aastal ja nende portfell kasvas aastaga 16%, 557 miljoni euroni. Arveldus- ja krediitkaardilaenud kasvasid samas suhteliselt tagasihoidlikult, aastatagusega võrreldes 2,3%.
Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu kuine muutus ja aastakasv
Uute laenude keskmised intressimäärad 2017. aasta neljandas kvartalis langesid. Ettevõtete laenuturul valitseb pankade vahel tihe konkurents. Selle tulemusel langes detsembris ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alla 2%. Neljandas kvartalis langes ka uute eluasemelaenude keskmine intressimäär pärast aasta esimesel poolel toimunud tõusu. Detsembris antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,3%, mis on siiski pisut kõrgem kui samal ajal aasta tagasi.
Kuna majanduskeskkond on soodne ja intressikulud madalad, siis on maksetähtaega ületavate laenude maht kahanenud. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht langes aasta lõpuks 141 miljoni euroni, mis moodustab 0,9% kogu laenuportfellist. Viivises olevate laenude maht vähenes enamiku tegevusalade puhul. Lisaks on pangandussektor teinud tulevaste võimalike laenukahjumite katteks provisjone 124 miljoni euro ulatuses, mis moodustab 89% üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude mahust.
Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades suurenesid aastaga 9%, 13 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste kasv eelmise aasta teisel poolel pisut aeglustus, kuid püsis siiski kiire (detsembris 8,4%). Investeeringute suurenemine võib kaasa tuua selle, et ettevõtete likviidsete varade ja sealhulgas hoiuste kasv aeglustub. Majapidamiste hoiuste kasv eelmisel aastal aga kiirenes, ulatudes aasta lõpus 10%ni, mis on viimaste aastate suurim kasv.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv (%)
Pangandussektor teenis puhaskasumit aastaga 335 miljonit eurot, mis on 6% vähem kui 2016. aastal.
Kasum vähenes peamiselt seetõttu, et kahanes tütarettevõtetest teenitud dividenditulu, mis oli 2016. aastal suur tänu varasemate aastate jaotamata kasumi väljamaksmisele. Dividenditulusid arvesse võtmata olnuks 2017. aasta puhaskasum ligikaudu 13% suurem kui aasta tagasi.
Soodsalt mõjutas kasumit peamiselt laenuportfelli kasv, mis suurendas intressitulu, ja selle hea kvaliteet. Puhast teenustasutulu teeniti ligikaudu sama palju kui 2016. aastal.
Autor: Mari Tamm, Eesti Panga ökonomist
Seotud lood
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
4
Viimased uudised
Loe Uusküla, Eametsa, Mertsina, Oja ja Müürsepa vaadet Eesti majanduse esimesele poolaastale ja hinnagut 2026. aasta teise poole väljavaadetele.
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele