Nestor: tööstus on nina vee peale saamas, ehk on võimalik veel mõned aastad vanaviisi edasi veeretada

See kasv, kuigi tagasihoidlik, on märkimisväärne seetõttu, et viimati suurenes töötleva tööstuse toodang aastases võrdluses 2022. aasta sügisel – rohkem kui kaks aastat tagasi. Võrreldes 2022. aasta kevadel saavutatud tipuga on töötleva tööstuse tootmismaht aga endiselt 22% madalam.

Iseenesest saabus teatav stabiilsus tööstuse jaoks juba mõned kuud varem. Kui arvestada hooajalisi ja tööpäevade arvuga seotud kõikumisi, on tootmismahud püsinud käesoleva aasta algusest üsna stabiilsena.

Sektorite lõikes on siiski olulisi erinevusi. Kõige paremini on käinud toiduainetööstuse käsi, kus tegevusala olemusest tulenevalt on tootmismahud vähem volatiilsed. Tegemist on ainsa suure tööstussektoriga, kus tootmine on 2022. aastaga võrreldes kasvanud, kuigi vaid 2% võrra.

Mitmes teises sektoris on olukord palju kehvem. Näiteks on Eesti jaoks väga olulises puidutööstuses tootmismahud vähenenud 30%, samas suurusjärgus langus on toimunud ka ehitusmaterjalide tootmises. Selle põhjuseks on mõistagi vaikelu Põhjamaade kinnisvaraturul. Veidi parem on metalli- ja masinatööstuse seis, kus tootmismahtude langus on jäänud 10–20% vahele ja viimastel kuudel märgata ka tagasihoidlikku kasvutrendi.

Mõnevõrra positiivsemat majanduskeskkonda peegeldab ka tööstuse uute tellimuste indeks. Kuigi tellimusi on laekunud oluliselt vähem kui tippaegadel, on trend selle aasta jooksul olnud pigem tõususuunaline. Intressimäärade alanemine võib sihtturgude nõudlust järk-järgult elavdada, kuid sektorite lõikes on taastumiskiirus erinev. Kõige raskem võib 2025. aasta tulla endiselt puidu- ja ehitusmaterjalide sektorile, millele viitab jätkuvalt väga madal ehituslubade väljastamine Põhjamaades.

Tööstussektori probleemid on olnud üks peamisi põhjuseid, miks Eesti majandus on viimase kahe aasta jooksul kahanenud. Võrreldes 2024. aasta kolme esimest kvartalit sama perioodiga 2022. aastal, oleks majanduslangus töötleva tööstuse languseta olnud umbes neljandiku võrra väiksem. Tööstussektori probleemid on mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks transporti, mille negatiivne mõju SKP-le on olnud peaaegu sama suur.