Mertsina: eksporditellimuste paranemine on pidurdunud, tõenäoliselt kaubanduspingete tõttu

Kuigi esimese kvartali tugevama kasvu taga oli osaliselt ka aastatagune madalam võrdlusbaas, ongi Eesti kaupade eksport ajalooliselt olnud volatiilne. Püsivhindades, ehk ekspordihindade mõju arvestamata, jäi Eesti päritolu kaupade eksport esialgsetel andmetel teises kvartalis aastatagusega võrreldes samale tasemele.

Kuigi väliskaubanduspuudujääk teises kvartalis suurenes, oli selle muutus aastatagusega võrreldes tublisti väiksem kui esimeses kvartalis ja see tähendab väiksemat pidurit SKP kasvule. Mida aeglasemalt kaubanduspuudujääk suureneb, seda vähem negatiivse mõjuga on see majanduskasvule.

Kaupadest suurenes esimesel poolaastal kõige rohkem puittoodete, elektriseadmete (eelkõige mobiilsideseadmete), piimatoodete, mõõteseadmete, tööstuslike õlide ning mööbli (eelkõige kokkupandavate ehitiste) väljavedu. Samas, kõikide nende kaupade ekspordikasv teises kvartalis aeglustus ning õlidel isegi vähenes.

Riigiti suurenes esimesel poolaastal eksport enim Singapuri, USA-sse, Hollandisse ja Poola, samas kui suurim kukkumine tuli Hispaania, Soome, Rootsi ja Venemaa turgudelt. Singapuri ekspordikasvu taga on peamiselt tööstuslikud õlid, USA suunalist eksporti kergitasid aga mobiilsideseadmed. Kuigi mobiilsideseadmete (5G seadmete) väljavedu USA-sse teises kvartalis aastases võrdluses vähenes ning juunis oli see lausa 83% väiksem möödunud aasta oktoobrisse jäänud tipust, siis selle kaubagrupi eksport ongi viimasel kaheksal aastal, tellimustest sõltuvalt, väga volatiilne olnud.

Tööstusettevõtete kindlustunne on taas halvenenud

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne ja toodangu kasvuootused on küll tublisti paremad eelmise aasta esimesel poolel näidatust, kuid paraku on viimastel kuudel märgata selle halvenemist. Samuti on pidurdunud eksporditellimuste paranemine. Tõenäoliselt on selle taga USA kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus ja välisnõudlust tervikuna mõjutavad kaubanduspinged.