• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 225−0,62%45 021,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 225−0,62%45 021,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • 02.12.21, 07:30

Eesti Pank liitus SDRide vabatahtliku kauplemisleppega. Mis need SDRid ikkagi on?

Selle aasta novembris allkirjastas Eesti Pank Rahvusvahelise Valuutafondiga SDRide vabatahtliku kauplemislepingu. IMF kutsub VTAga liituma tugevama reservipositsiooniga riigid, kes on nõus IMFiga eelnevalt kokku lepitud tingimustel ja limiitide ulatuses SDRe ostma või müüma. Euroopast on peale Eesti VTAga liitunud 22 riiki ning Euroopa Keskpank, kirjutab Eesti Panga blogis ökonomist Krista Kollo.
Eesti Pank allkirjastas novembris Rahvusvahelise Valuutafondiga SDRide vabatahtliku kauplemislepingu.
  • Eesti Pank allkirjastas novembris Rahvusvahelise Valuutafondiga SDRide vabatahtliku kauplemislepingu.
  • Foto: Marta Toomsalu
Augustis otsustas IMFi nõukogu jaotada oma liikmesriikide vahel täiendavalt 456 miljardit SDRi (umbes 650 miljardit dollarit). SDRe ehk IMFi arvestusühikuid jagati riikidele vastavalt nende osalusele ehk kvoodi suurusele IMFis. Eesti kvoodiosa IMFis on 0,051%, seega sai Eesti kogusummast 233 miljonit SDRi, mis on ligikaudu 282 miljonit eurot. Tegemist on suurima SDRide lisajagamisega fondi ajaloos ja selle peamine eesmärk on aidata leevendada enneolematute mõõtmetega viirusekriisi tagajärgi: täiendada vaeste ja arenevate riikide välisreserve, tõsta kindlustunnet ning toetada maailmamajanduse vastupanuvõimet ja stabiilsust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele