Eilne uudis konjunktuuriinstituudi majandusraporti avalikustamise kohta viitab ebameeldivale tendentsile. Nimelt valmis raport juba oktoobri alguses, aga ajakirjanduse väitel pidurdas majandusministeerium selle avalikustamist. Kas me tõesti hakkame jõudma riiki, kus pressikonverents korraldatakse ainult siis, kui on teada anda häid uudiseid?

- Bigbanki peaökonomist Raul Eamets
Vaadates seda infot, mida raport sisaldas, siis tõepoolest on küsitlustest näha, et ekspertide arvates majanduslik olukord ei ole paranenud ja majandusootused on jätkuvalt negatiivsed. Kas me tõesti vingume oma majanduse langusesse nagu mõned poliitikud üritavad veenda avalikkust?
Ma arvan, et mitteavaldamise põhjus on pigem mujal. Nimelt näitas ekspertide küsitlus, et kui eelmise aasta septembris arvas 50% majanduseksperte, et Eesti majanduse probleemiks on vähene usaldus majanduspoliitika suhtes, siis selle aasta septembris oli vastav protsent 87%.
Sellega on tihedalt seotud ka ebasoodne välisinvesteeringute keskkond: eelmisel aastal arvas 50%, et see on probleem, sellel aastal 67%. Oluliselt oli kasvanud probleemina ka juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele (varem 21%, nüüd 40%). Esimesel kohal oli mõlemal aastal ebapiisav nõudlus, mis viitab selgelt majanduslangusele.
Majanduspoliitiliste otsuste tulemus
Kui toodud näited vähesest usaldusest ärikeskkonna vastu ei ole valitsuse majanduspoliitiliste otsuste tulemus, siis mis asjad need on? Kui me probleemist ei räägi, siis probleemi ei ole?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Järgnev lugu ei ole keele teritamine hiljuti elevust tekitanud SDE juhi Lauri Läänemetsa majanduspoliitiliste vaadete või Eesti noorte marksistliku lugemisringi teemal. Juttu tuleb hoopis alternatiivsetest omandivormidest, mida majandusteadlased, ettevõtjad ja maailmaparandajad – mitte alati marksistid – praeguse majandussüsteemi parandamiseks välja pakuvad.
Euroopa Keskpank on sel aastal intressimäärasid langetanud juba kahel korral – juunis ja septembris. Kui veel kuu aega tagasi oodati keskpangalt järgmist kärbet alles detsembris, siis nüüdseks on üldine konsensus, et seda tehakse ka 17. oktoobri istungil. Mitu keskpanga nõukogu liiget on selleks nii otseselt kui kaudselt märku andnud.
Kuidas tuvastada ärijuhid, kes kasutavad firmamatjaid?
Viimase aasta jooksul on firmade matmine märgatavalt kasvanud ning tegevusalale on sisenemas ka uusi tegijaid. Firmamatjad on isikud või ettevõtted, kes pakuvad teenust raskustes olevate firmade likvideerimiseks, sageli eesmärgiga vältida võlausaldajate nõudeid või maksuameti tähelepanu. Rahvapäraselt kutsutakse neid ka “tankistideks“.