- OMX Baltic0,17%292,46
- OMX Riga−0,11%910,71
- OMX Tallinn0,16%1 899,67
- OMX Vilnius0,08%1 262,69
- S&P 5000,79%6 791,69
- DOW 301,01%47 207,12
- Nasdaq 1,15%23 204,87
- FTSE 100−0,07%9 638,68
- Nikkei 2252,46%50 512,32
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,31
- OMX Baltic0,17%292,46
- OMX Riga−0,11%910,71
- OMX Tallinn0,16%1 899,67
- OMX Vilnius0,08%1 262,69
- S&P 5000,79%6 791,69
- DOW 301,01%47 207,12
- Nasdaq 1,15%23 204,87
- FTSE 100−0,07%9 638,68
- Nikkei 2252,46%50 512,32
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,31
Kiire laenukasv peegeldab nii ettevõtete kui ka inimeste investeerimisjulguse taastumist
Kolmandas kvartalis teenisid Eestis tegutsevad pangad siinsel turul 138 miljonit eurot puhaskasumit ehk 26% vähem kui aasta varem. Kasumit kahandas eelkõige euribori langus, mis vähendas väljastatud laenudelt teenitavat intressitulu kiiremini kui pankade endi rahastamiskulu.
Pankade kasumlikkus ehk pankade kasumi ja varade suhe alanes kolmandas kvartalis 1,2%ni, mis on viimase kümne aasta keskmise lähedal. Seega võib seda pidada Eestis tavapäraseks. Euribor on alates kevadest püsinud ligikaudu samal tasemel ja finantsturud ootavad, et intressimäärad jäävad paaril järgneval aastal umbes samaks. Selle alusel võib eeldada, et ka pankade kasum stabiliseerub lähikvartalite jooksul ja kasum hakkab ettevaates rohkem sõltuma pankade laenuportfelli kasvust.
Kuigi pankade intressitulu on vähenenud, toetab nende kasumit nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenuportfellide kiire kasv. Septembri lõpuks oli eluasemelaenude jääk Eestis ligikaudu 10% ja ettevõtete laenude jääk 9% suurem kui aasta varem – vaid väga vähestes euroala riikides kasvasid need näitajad kiiremini kui Eestis. Kogu euroalal oli eluasemelaenude ja ettevõtete laenude kasv keskmiselt umbes 2%.
Eesti kiire laenukasv näitab, et pankade võime laene pakkuda on hea ja tahe kasvada olemas. Samuti näeme, et keerulisest geopoliitilisest olukorrast hoolimata taastub nii ettevõtete kui ka inimeste investeerimisjulgus.
Ettevõtete puhul veab kasvu eelkõige kinnisvarasektor. Lisaks on laenutegevus sel aastal olnud aktiivne kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris, mille hulka kuulub ka peakorterite tegevus. Mõlemas sektoris on laenujääk kasvanud tublisti üle 10% ja ka teiste suuremate sektorite kasv on vähemalt 5%. Ainus erand on kaubandussektor, kus laenujääk on aastaga kahanenud 3%.
Rõõmustav on, et valdavalt on ettevõtted ja inimesed oma laenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud, sest probleemlaenude osakaal pole viimasel poolaastal enam kasvanud ja on viimase kümne aasta võrdluses madal.
Seotud lood
Eesti Panka teeb murelikuks, et pangandussektori laenuportfellist on suur osa antud kinnisvara ja ehituse valdkonna ettevõtetele ning selle osakaal on jätkuvalt kasvamas. „Varasem kogemus näitab, et just ärikinnisvaralaenud võivad majanduskriiside ajal pankadele kõige keerulisemaks osutuda, sest nende puhul suureneb makseraskuste oht rohkem kui muudes sektorites,“ kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Tamm keskpanga blogis.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele