2025. aasta majandusnobelist: vaid loov hävitamine päästab Euroopa konkurentsivõime

Venemaa sissetung Ukrainasse paljastas Euroopa ohtliku sõltuvuse imporditud energiast ning USA administratsiooni vahetus on sundinud eurooplasi ümber mõtlema, kuidas tulevikus tagada oma jõukus, julgeolek ja suveräänsus. Vähe sellest: Euroopa tehnoloogiline mahajäämus on muutunud hädaolukorraks, sest liidrirolli pärast valdkonnas, mida peetakse järgmiseks üldotstarbeliseks tehnoloogiaks, mille tähtsus on võrreldav internetiga - AI valdkonnas - võistlevad USA ja Hiina, mitte Euroopa.

Probleem ei seisne üksnes Euroopa Liidu ja USA elaniku kohta arvutatud sissetulekute vahe suuremaks rebenemises. Probleem on selles, et Euroopa on juba pikka aega tehnoloogiliselt maha jäänud, Euroopas on vähe globaalse kaaluga liidreid digitaalse platvormimajanduse, tehisintellekti, uue kosmosevõidujooksu ja teisteski 21. sajandi konkurentsivõime ja julgeoleku jaoks keskse tähtsusega sektorites.

Euroopa on otsekui õpikunäide sellest, miks on oluline loov hävitamine - vähem produktiivsete ettevõtete kõrvale lükkamine innovaatiliste uute ja produktiivsemate poolt.

Vaatamata oma edule kaubandus- ja regulatiivse jõuna jääb Euroopa haavatavaks, kui ta ei suuda lükata käima sama kiiret ja ulatuslikku innovatsiooni nagu USA, Hiina ja teised. Kuna tehisintellektil on potentsiaal genereerida uusi teadmisi ja ideid, lisaks laia valiku teenuste või traditsiooniliste tootmisfunktsioonide täitmisele, võib see olla loova hävitamise kahekordselt võimas mootor.

Läbimurdelise innovatsiooni loomiseks on vajalik teadus- ja arendustegevuse suurendamine, aga see ei ole piisav.