Müller: ootamatute lühiajaliste hinnatõusupuhangute silumiseks ei ole intressipoliitika sobilik tööriist

"Praegu valitseb Iraani sõja majandusmõju suhtes suur teadmatus ja pimedas toas ei ole tark tormata," kirjutab ta Eesti Panga blogis. "Keskpanga jaoks on intressiotsuste tegemisel oluline küsimus, kas hinnatõus on püsiva iseloomuga. Intressimäärade muutmise mõju majandusele võtab aega, mistõttu ootamatute lühiajaliste hinnatõusupuhangute silumiseks ei olegi intressipoliitika sobilik tööriist. Küll aga on keskpangal kohane intressimäärasid tõstes vastu seista olemuselt püsivamaks muutuvale kiirele hinnatõusule."

Kas Iraani sõja mõju hindamisel on midagi õppida Venemaa poolt Ukrainas alustatud sõja majanduslikest tagajärgedest?

Müller vastab: "Kohe paistab selge paralleel silma selles, et sõja algusega kaasnes energiakandjate hinna järsk kallinemine. Edasine sõltub esmajärjekorras sellest, kui pikalt sõda Iraanis kestab ja kui kiiresti on võimalik taastada Lähis-Ida naftatootmine ja transport läbi Hormuzi väina. Kuid teiseks on ka euroala majandus tervikuna praegu üsna teistsuguses seisus kui neli aastat tagasi. Euroala inflatsioon on viimastel andmetel 1,9%, ent 2022. aasta märtsis ulatus aastane hinnatõus 7,4%ni. Enam ei ole meil pandeemiajärgseid pudelikaelu tarneahelates, mis tookord samuti lõid eelduse hinnatõusu äkilisemaks kiirenemiseks. Keskpanga peamine intressimäär oli toona -0,5%, praegu aga tunduvalt kõrgem 2%, mis iseenesest hinnatõusule lisahoogu ei anna. Seetõttu on keskpangal võimalik enne intressimäärade muutmist ära oodata selgemad märgid sellest, millised on Iraani sõjast tekkinud energia hinnašoki laiemad mõjud."