Autor: Priit Pokk • 16. jaanuar 2019

Ahnem pensionisoov tähendab ka rohkem riskimist ja säästmist

Kui pensioniea tõstmine on toonud mitmes riigis tänavale protestivaid inimesi, siis Eestis möödusid arutelud rahulikumalt. Samas ei tõuse Eesti pensioniiga järsult, vaid aegamisi, ja see hakkab sõltuma eeldatavast elueast.

Foto: ANTONIO BAT, EPA

"See võib kõlada küll halvasti, kuid pensionifondid saavad nüüd rohkem riske võtta," lausus Luminor Eesti pensioniüksuse juht Martin Rajasalu saates "Finantsuudised fookuses", kus kõneleti sellest, mis muudatused võeti pensionisüsteemis vastu möödunud aasta lõpus ja mis suunas tasuks edasi liikuda.

Nimelt on ühe muudatusena pensionifondidel võimalik nüüdsest panustada ka 100% ulatuses fondi varasid aktsiatesse, seda küll mitte konservatiivsete fondide puhul. Varem oli maksimaalne piir 75%.

"Finantsmaailmas on nii, et risk võrdub tootlusega. Kui me tahame tootlikumaid fonde, siis peame vara investeerima aktsiatesse ja kinnisvarasse, riskantsematesse varadesse. Turvaliselt pangakontol hoides see raha ei kasva kuidagi," täiendas Rajasalu.

Endine Eesti Panga asepresident Andres Sutt märkis, et kui mitu tehtud otsust on olnud samm õiges suunas, siis kindlasti vajaks veel teise samba väljamaksete süsteem rohkem paindlikumaks muutmist. "Tänane süsteem on tegelikult hästi jäik. Sisuliselt on võimalik valida ainult ühe toote vahel."

Täpsemalt sellest, mis muutused pensionisüsteemis toimunud on, mida need tähendavad, kuidas on mõjutanud meie lähtepositsioon pensionisüsteemi kujundamist ning kus on meil veel arenguruumi, saab kuulata juba saatest.