- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,16%7 664,73
- DOW 300,1%53 468,57
- Nasdaq 0,45%26 097,86
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,68
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,16%7 664,73
- DOW 300,1%53 468,57
- Nasdaq 0,45%26 097,86
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,68
- ST
Käes on parimad aastad võlakirjade emiteerimiseks
Investorite huvi võlakirjade vastu on suur, sest langevate intressimäärade keskkonnas võib võlakirjadest päris head tootlust saada. Lähiaastad on võlakirjade aastad, nenditakse saates “Soraineni sagedus”.
Hiljuti jõudsid börsile Eesti riigi võlakirjad, mis märgiti investorite poolt mitmekordselt üle. Riigi võlakirjade projekt oli üks viimase aja suurimaid ja põnevaimaid töölaual, tunnistab advokaadibüroo Sorainen partner ning finants- ja kindlustusvaldkonna juht Kätlin Krisak.
Kogu dokumentatsioon oli tema sõnul isegi mõnevõrra lihtsam kui keskmise ettevõtte puhul, kuna riikidele ei kehti mitmed regulatsioonid ja määrused, mis kehtivad ettevõtetele. Näiteks ei teki riigil siseinfot, mida peaks pidevalt turule avalikustama ja riik ei pea koostama avaliku pakkumise läbiviimiseks prospekti.
„Dokumentatsioon piirduski tegelikult võlakirjade programmidokumentatsiooniga, mille alusel Eesti riik saab ka edaspidi paindlikult erinevate tähtaegadega ja erinevat tüüpi võlakirju välja anda,“ selgitas Krisak.
Võlakirjadega kapitali kaasamise mõte on riigi puhul katta riigieelarve defitsiiti või näiteks suurenenud kaitsekulusid, räägib LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.
Lisaks riikidele võivad võlakirju emiteerida ka näiteks omavalitsused, riigi osalusega ettevõtted, pangad ja teised ettevõtted. Kalmuse sõnul muudavad ettevõtetele võlakirjade emiteerimise ahvatlevaks laenu tagasimaksmise tingimused.
„Võlakiri on üldjuhul selline instrument, kus sa võlakirja perioodi jooksul ei maksa tagasi põhiosa, vaid teenindad ainult intressimakseid. Põhiosa tasumine toimub alles võlakirja lõpptähtpäeval ehk võlakirja perioodi lõppedes. See tähendab, et sul tekib selle perioodi jooksul võimalus kasutada vabanenud rahavooge muude investeeringute või kasvuvõimaluste finantseerimiseks, luues seeläbi paindlikkust kapitali juhtimisel ja likviidsuse suurendamiseks.“
„Värvilised“ võlakirjad
Viimase aja üheks kuumemaks teemaks on Krisaki sõnul aga igasugused „värvilised“ võlakirjad. „Rohelised, sinised ja muud sellised. Ei tea, millised veel on tulemas.“ Nagu kirjeldusest võib aimata, on tegemist jätkusuutlike võlakirjadega. „Jätkusuutlike võlakirjade tüüpe on laias laastus kolm,“ räägib Kalmus. On rohelised võlakirjad, jätkusuutlikkusega seotud võlakirjad ja sotsiaalsed võlakirjad.
Roheliste võlakirjade idee seisneb selles, et kogutud kapitali kasutatakse roheprojekti finantseerimiseks. Näiteks lubab sel aastal esimesena Eesti ettevõtetest Tallinna börsile rohevõlakirjad toonud kinnisvaraarendaja Liven, et tema võlakirjade emissioonis kaasatud kapital läheb rahvusvaheliste roheenergia märgiste saavutamiseks ehk tema uusarendused vastavad teatud energianõudmistele.
Jätkusuutlikkusega seotud võlakirjade eripära seisneb selles, et ettevõte valib ühe jätkusuutlikkuse eesmärgi, mida ta proovib ajas parandada. Võlakirja tingimustesse on sisse kirjutatud, et kui ta seda ei tee, siis saavad võlakirjade investorid selle eest preemiat ehk lisaintressi.
Sotsiaalsed võlakirjad olid väga populaarsed koroonapandeemia ajal. „Riikide poolt emiteeritud sotsiaalsete võlakirjade kapital suunati haiglatesse ja erinevatesse asutustesse, mis aitasid pandeemiakriisist välja tulla,“ räägib Kalmus.
Hetkel kuum
Hea tootlus väiksema riskiga
Kalmuse sõnul on investorite huvi võlakirjade vastu suur. „Ma arvan, et praegu, 2024–2025, on võlakirjade aastad. Me LHVs näeme, et üha enam avatakse meil Balti väärtpaberikontosid ja üha enam küsitakse halduritelt, milliseid võlakirju osta.“
„Langevate intressimäärade keskkonnas võib võlakirjadest päris head tootlust saada: lisaks kupongiintressile on võimalik ka potentsiaalselt järelturul saada väikest kapitalipreemiat, kui nende võlakirjade hinnad tõusevad. Ma julgen väita, et täna on võlakirjadesse investeerimisel võimalik saavutada sarnast tootlust omakapitali investeeringutega, aga väiksema riskiga,“ ütleb ta.
Teiselt poolt kutsub Kalmus üles ettevõtjaid võlakirjaturult kapitali kaasama. „See protsess ei ole nii pikk ja vaevaline, kui võib tunduda.“ Sellega on nõus ka Krisak, kelle sõnul ei valmista probleeme ka emitendi soov kaasata kapitali välisturgudelt, näiteks Londonist. „Lääne kapitaliturgudel on need protsessid juba nii välja kujunenud, et kogu protsess on emitendile üsna sujuv ja selge. Kõik on nii-öelda ette teada.“
Lisaks võiksid tema sõnul emitendid kaaluda võlakirjade väljastamist turul nähtavuse saamiseks. Seda eriti nende emitentide puhul, kes kunagi kaaluvad ka IPO tegemist ja oma aktsiatega börsile tulemist. “Sellised väiksemad võlakirjaemissioonid võimaldavad siin Baltikumis emitentidel väga hästi saada nähtavust ja tuntust investorite seas.”
„Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu võlakirjade avaliku pakkumise köögipoolest, võlakirjade kaudu privaatsest raha kaasamisest ja põnevamatest projektidest, kus saatesse kutsutud eksperdid on kaasa löönud.
Võlakirjade maailmas aitavad kuulajal orienteeruda LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ja Soraineni partner Kätlin Krisak, kes juhib büroo finants- ja kindlustusõiguse tiimi Eestis. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Oliver Ämarik ja Helery Maidlas.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele