Kuidas Soome turul läbi lüüa? Maksuameti hambusse sattuda ei tasu

Mõlemad eksperdid tõdesid, et Soome pole enam see „tõotatud maa“, mis ta võis tunduda 1990. aastatel, kuid siiski on see üks realistlikumaid esimesi samme rahvusvahelise laienemise teel. „Soome on meie jaoks küll välismaa, aga kultuuri ja ärikultuuri poolest piisavalt lähedane, et sobida esimeseks sammuks välisturule sisenemisel,“ sõnas Haimi. Tema sõnul suhtutakse Eesti ettevõtjatesse neutraalselt – eelistust ei anta, ent uksed pole ka suletud. Heikki Mäki lisas, et paljude Soome ettevõtjate jaoks on eestlased „oma poisid“ – tuttavad ja hinnatud tööstiiliga. Samas tuleb meeles pidada, et soomlased on rahvusliku eelistuse osas truud – välisettevõtja peab pakkuma midagi selgelt paremat kui kohalik konkurent, et üldse jutule pääseda.

Soome turule sisenemise miinimumnõudeks on kvaliteetne toode või teenus – see ei ole konkurentsieelis, vaid eeldus. „Soomlane ei vaimustu pelgalt uuest tegijast, eriti kui see tuleb idast – vaja on selget väärtuspakkumist ja pikaajalist vaadet,“ rõhutas Haimi. Ta tõi näiteks oma ettevõtte, mis pakub raamatupidamisteenuseid Soomes, kuid mille kliendid on peamiselt välismaised ettevõtted – mitte kohalikud. Põhjuseks on usalduse aeglane kujunemine ja asjaolu, et soomlased eelistavad alati „oma“ teenusepakkujat.

Usalduse kujundamisel on oluline roll kohalikel kontaktidel – isiklikul suhtlusel, võrgustikul ja keeleoskusel. Külm e-kiri või vigases soome keeles tehtud müügikõne edu ei too. „Kui plaanid Soomes äri alustada, kaalu tõsiselt, et esimene müügiinimene oleks soomlane või keegi, kes suudab turuga loomulikult suhestuda,“ soovitas Mäki.