Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele

Uusi teadmisi ja seda, kuidas ühte või teist olukorda lahendama peaks, toob juurde ka suhteliselt suur vaidluste arv. Kui veel viis aastat tagasi oli riigihangetes uus ja kuum teema nii EL-is kui Eestis rohepööre (ja komisjoni algatus Fit for 55), siis tänaseks on rohepöördest palju olulisem teema julgeolek selle erinevates vormides (energia-, toidu-, majanduse jne jne) ning püüdlus kaitsta Euroopa turge Hiina ning teiste kolmandate riikide sissetungi eest. Seega võib öelda, et riigihanked on valdkond, mis nagu Tallinna linngi, ei saa kunagi valmis.

Riik on seadnud riigihangetes strateegiliseks eesmärgiks ka kasvatada kvaliteedi hindamise osakaalu, et lepinguid ei sõlmitaks üksnes kõige odavama pakkujaga. Vaadates näiteks ehituse valdkonda aastatel 2024-2025 on näha, et ehituses on kvaliteeti hinnatud vaid 2,49% riigihangete hulgast aga paradoksaalselt 32,48% hangete maksumusest. See tähendab, et ehituses valitakse parim pakkuja mitte üksnes hinna, vaid hinna-kvaliteedi suhte alusel alles väga kalli ehitustöö puhul. Avaliku sektori IT-hangetes on hinna-kvaliteedi suhte alusel partneri leidmine pigem reegel kui erand, kuid neidki on järjest enam vaidlustatud, sest suuremad summad ja keerukamad lahendused toovad kaasa kõrgendatud tähelepanu nii pakkujatelt kui hankijatelt.

Kohtupraktika kohaselt kiputakse kvaliteedi hindamist vaidlustama üpriski tihti, kuid reeglina jäetakse hankija otsus jõusse. Väga tihti kiputakse ettevõtjate poolt unustama või puudub teadlikkus sellest, et hanketingimusi ei saa kahtluse alla seada peale pakkumuste esitamist. Kui selleks hetkeks ei olnud hanketingimusi vaidlustatud, siis peab hankija rangelt lähtuma enda seatud tingimustest.

Kuigi EL ja Eesti on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, siis pakkujate jaoks ei ole kuhugi kadumas nende hoolsuskohustus vajalike dokumentide vormistamisel ja tähtaegsel esitamisel. Lihtsustamise eesmärk näib olevat lihtsustada hankija töökoormust ja sellega ka vähendada riigi halduskoormust, kuid puudub selge plaan ja soov lihtsustada pakkujate halduskoormust hangetel osalemisega. Ebakindlal ajal on aga riigitellimused ihaldusväärsed ning konkurents ühe hankelepingu nimel suurem kui tavaliselt. Paljudes valdkondades on täheldatud konkurentsi suurenemist ehk pakkujate arvu tõusu ühel riigihankel. See tähendab, et pakkujatel on vaja end kõikide nõuete ja tingimustega kurssi viia ning nõuda hankijalt läbipaistvat tegevust ja võrdset kohtlemist.

Suurenenud konkurentsiolukorda näitab ka fakt, et vaidlustuste arv kasvas 2024. aastal 23% võrreldes eelneva aastaga. Mõnikord tuleb lepingu nimel võidelda enda riigihangete vaidlustuskomisjonis või võidelda riigihangete vaidlustuskomisjonist Riigikohtuni.

Vastavusotsuste vaidlustamiste puhul on enim küsimuse all see, kas ja millist eksimust pakkumuses saab parandada ning millisel määral võib hankija arvestada täpsustustega, mis on esitatud peale pakkumuste esitamise tähtaega. Iga vaidluse puhul on selge, et pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuleb eristada sisulisi ja vormilisi puudusi ning hinnata nende kõrvaldatavust.

Edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel (hindamisotsused) keskendub VAKO eelkõige sellele, kas hankija on oma hinnanguid andnud õiguspäraselt, läbipaistvalt ja hankedokumentides seatud metoodika alusel. Hindamisel kasutatud subjektiivseid kriteeriume ei saa VAKO täielikult uuesti hinnata – selle asemel kontrollib VAKO, kas hindamisotsused on kooskõlas avaldatud metoodikaga ning piisavalt põhjendatud.

Kvalifikatsiooni vaidlustades tekitab enim vaidlusi jätkuvalt referentslepingute vastavus. Tasub meeles pidada, et kui pakkuja on esitanud hankel osaledes info varasema lepingu osas, mis ei vasta hankija seatud nõudele, siis seda hiljem asendada enam ei saa.

Riigihanked on märksa enamat kui pelk juriidiline protsess – need on võti innovatsiooni, kvaliteedi ja tõhusa konkurentsi arendamiseks. Aitame professionaalsete õigusnõustajatena kaasa sellele, et hanked ei oleks takistus, vaid võimalus turule sisenemiseks, uute ideede katsetamiseks ja kvaliteetsete lahenduste pakkumiseks.

Õigusteenus ei tähenda meie jaoks pelgalt seaduste tundmist ja rakendamist. See tähendab kliendi jaoks turvatunde loomist, lahenduste leidmist ja usaldusväärse partneri rolli täitmist.

Advokaadibüroo Matteus eristub Eesti õigusmaastikul oma selge missiooni ja tulevikku suunatud vaatega: arendada hankekultuuri, tõsta õigusabi kvaliteeti ja muuta see kõigile kättesaadavamaks.