20. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investoritel on õigus olla föderaalreservi intressimäärade tõstmise jutu osas skeptiline. On ju viimastel aastatel sarnast juttu aetud, aga intresse pole eriti tõstetud. Samas ei saa märtsikuist intresside kergitamist veel laualt ära võrra, sest USA majandus tugevneb ja Washingtonis toimuvad muutused. Karmim rahapoliitika on tõenäoline.

See võib laenajate jaoks tulla väga halval ajal, sest osa neist ei pruugi olla võimelised kõrgemaid intresse teenindama. Juba praegu on USA võlakriisi lävel.

Aastate 2007–2009 kinnisvaralaenude kriisi põhjustasid mitmed faktorid. Üldiselt võib aga öelda, et seis hakkas halvenema ajal, kui laene hakati andma inimestele, kes ei oleks tohtinud pangast üldse laenu saada. Paljud inimesed, kes laenumakseid tasuda suutsid, kasutasid „strateegilist maksevõimetust“. See tähendab, et kinnisvara hinnalanguse ajal jäeti maksed tegemata ja maja anti käest ära.

Paljude jaoks on õppe-, auto- ja kinnisvaralaenude tasumine muutunud raskemaks, eriti kehva krediidiskooriga inimeste jaoks. Kõrgemad intressimäärad võivad tähendada, et paljud inimesed ei suuda siis enam makseid teha.

Parimal juhul võtavad laenuandjad kahju vastu. Halvimal juhul jõuame järjekordsesse võlakriisi.

2006. aastal oli välja antud 12 miljonit kõrge riskitasemega hüpoteeklaenu (subprime mortgages), mille koguväärtus ulatus 2 triljoni dollarini. Praegune olukord ei ole sugugi nii hull, aga tarbijate laenukoorem võib järgmisel aastal hakata USA majandust ja aktsiaturgu märkimisväärselt mõjutama.

Allpool on välja toodud kolm peamist võlaprobleemi, millega tuleb Ühendriikidel toime tulla.

Kõrge riskiga autolaenud

Autolaenude maht ületas äsja triljoni dollari piiri, selgub krediidivõimekuse hindamisega tegeleva ettevõtte Experiani andmetest. Kas see näitab tarbijate kindlustunnet või peaksime selle pärast muretsema?

Hiljuti avaldatud andmetest selgub, et 2016. aasta kolmandas kvartalis oli kõrge riskiga autolaenude osakaal umbes 20%. Keskmiseks intressimääraks oli 11%. Keskmise autolaenu suurus on aga 30 000 dollarit ja igakuine makse 500 dollarit. Sellise statistika juures ei ole ime, et autolaenude maksejõuetuse määr kasvab.

Laenuturu analüüsiga tegelev ettevõte Lending Times tegi hiljuti uuringu, milles leiti, et autolaenudega seotud võlgnevuste arv on alates 2012. aastast kasvanud 21% võrra. Kujutage nüüd ette olukorda, kus intressimäärad hakkavad tõusma.

Paljud inimesed otsustasid 2007. aastal oma kodulaenu maksed lõpetada ja minema kõndida, sest nende kinnisvara väärtus langes järsult. Nende krediidireiting muutus kehvemaks, aga nad tegid seda. Miks ei peaks inimesed seekord loobuma autolaenudest? Auto ju vananeb ja väärtus väheneb.

Ei ole ime, et New Yorgi Föderaalreserv nimetas eelmise aasta lõpus kõrge riskiga autolaenude turgu murekohaks.

Õppelaenud

„Ma arvan, et valitsus kaotab õppelaenudega sadu miljoneid dollareid,“ ütles riskifondide guruks tituleeritud Bill Ackman.

See võib kõlada hüsteeriliselt, aga kui arvestada, et föderaalreservi andmetel ulatub õppelaenude maht juba 1,4 triljoni dollarini, ei tundugi see ütlus nõnda liialdatud. Suurem osa nendest laenudest on valitsuse käes, riik on neid subsideerinud. Bloombergi raporti hinnangul ulatus 2014. aastal valitsuse omatud õppelaenude maht 850 miljardi dollarini.

Isegi väike maksejõuetuse määr võib kiirelt ära süüa sadu miljoneid dollareid.

Valitsuse kaotused oleks suured, aga riik saab need kulud maksutõusude või eelarve ümbertegemisega ära katta. Õppelaenu võtnud noored on aga lõksus – nad peavad laene tagasi maksma, mis jätab neile tarbimiseks vähem raha. See survestab omakorda majandust.

Hiljuti avaldatud andmetest selgub, et umbes 70 protsenti 2015. aastal lõpetanud õpilastest tegi seda koos õppelaenuga. Keskmiselt oli iga õpilase võlg 30 000 dollarit. Selle maksmiseks on vaja 10 aastat järjest iga kuu umbes 300 dollarit säästa.

Õppelaenud on eriti probleemsed, sest paljud 18aastased ei saa täpselt aru, milliseid finantskohustusi nad endale võtavad. Intressimäärade kasvu ajal tõusevad ka riskid.

Valitsuse tagatud kinnisvaralaenud

Pangad said kriisi ajal suure õppetunni. See aga ei tähenda, et nad oleksid kõrge riskiga kodulaenude väljastamise lõpetanud.

New Yorgi Föderaalreserv pööras oma hiljutises raportis tähelepanu sellele, et valitsus kindlustab kodulaene, mille tõttu on kõrge riskiga laenude väljastamine uuesti tõusuteel.

See on ProPublica 2012. aastal avaldatud raportiga sarnane. Selgus, et toona garanteeris valitsus umbes 90% väljastatud laenudest. Seda tehti Fannie Mae ja Freddie Maci kaudu.

Tõsi, standardid laenu saamiseks on kõrgemad kui kriisi ajal, aga „tegemist ei ole madala riskiga laenudega,“ kirjutasid New Yorgi Föderaalreservi ökonomistid. „Kõrge võimenduse ja madalate krediidiskooride kombinatsioon tähendab, et hapuks läinud võlgade osakaal tõuseb.“

Bloombergi tehtud arvutustest selgub, et Fannie Mae ja Freddie Maci päästmine läks maksumaksjale maksma 187,5 miljardit dollarit. Mõlemad ettevõtted jõudsid uuesti kasumisse, aga kinnisvaraturul on nende roll jätkuvalt ülimalt suur.

See tähendab, et äkklangus ei tekitaks suurt koormat ainult maksumaksjatele. Kannatavad ka inimesed, kes on laene võtnud. Tagajärjeks võib olla järjekordne kinnisvaraturu kriis, mis mõjutab tervet riiki.

*Artikkel ilmus Äripäevas.

Autor: Mait Kraun, Äripäeva kaasautor