20. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enam kui 4500 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu kohaselt on optimistide ehk vähemalt 15% käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal vähenenud. Kõige positiivsemalt majandusaastasse vaatavate Leedu VKEde seas oli optimiste 15% ja mõõdukaid optimiste lausa 66%. Erinevalt Eestist ja Leedust, kus pessimiste oli alla 50%, oli Lätis selliste ettevõtete osakaal tunduvalt suurem (61%).

„Kui kahe aasta eest olid kõige optimistlikumad Eesti VKEd, siis Leedus on viimaste aastate kindlustunde paranemine viinud kõige optimistlikuma tulemuseni. Eestis on väljavaated siiski suhteliselt head, kuna 69% VKEdest ootab tänavu käibekasvu. Eestis on teistest optimistlikumad põllumajandussektori ettevõtted, maakondadest Harjumaa ja käibe poolest ettevõtted, kus aastakäive jääb vahemikku 65 000–200 000 eurot. Optimistide käibe suurust vaadates on ilmne, et neil ettevõtetel on potentsiaali, et ärimudeli arendamise ja innovatsiooni abil jõuda kõrgemale tasemele,“ ütles SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Domineerib müük koduturule

„Baltimaade ettevõtlusbaromeetri“ kohaselt sihivad Balti riikide VKEd oma toodete ja teenustega senisest enam koduturule – 79% Lätis, 76% Eestis ja 71% Leedus. Kuna 2017. aastal oodatakse väiksemat käibekasvu, ei kiirusta ettevõtjad uusi töötajaid palkama – see näitaja on vähenenud kõigis kolmes riigis, kuigi 27% Leedu ettevõtjatest kavatseb siiski töötajaid juurde võtta. 80% Eesti ettevõtjatest ei plaani muudatusi personali hulgas ja 19% Läti ettevõtjatest kavatseb töötajate arvu hoopis vähendada.

Välistööjõudu leiab vaid 4–7% Balti VKEdest ja 6–8% on huvitatud nende värbamisest edaspidi. Selge enamus märgib, et välistööjõudu ettevõttes ei ole ja kavas ei ole seda ka kaasata.

Üle 30 000 euro kavatseb investeerida 18% Leedu VKEdest ning 13% Eesti ja Läti VKEdest. See näitaja on üsna lähedal eelmise aasta tasemele. Ettevõtteid, kes 2017. aastal investeerida ei kavatse, on alla poole: 20% Leedus, 22% Eestis ja 40% Lätis.

Innovatsioonis on arenguruumi

Endiselt on eelistatud uuendused toodete ja teenuste osas – 35% Eesti, 32% Leedu ja 21% Läti VKEdest kinnitasid, et 2017. aastal kavatsevad nad keskenduda sellele, kuigi kõigis riikides on huvi selle valdkonna innovatsiooni vastu vähenenud. Veidi on kasvanud ärimudeli innovatsioon Leedus (7%-lt 11%-le) ja töötajaid arendav innovatsioon Lätis (12%-lt 16%-le).

Allikas: SEB

Autor: Ainar Leppänen, SEB