Autor: Finantsuudised.ee • 28. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamiku ehk 55% varadest moodustasid hoiused pankades ja finantseerimisasutustes, peamiselt Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi omades. Lisaks hoidsid investeerimisühingud 8% varadest võlakirjades, et täita likviidsusnormatiivi. Võlakirjaportfelli koosseis kolmandas kvartalis ei muutunud.

Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid kolmandas kvartalis kõik investeerimisühingud, sektori kokkuvõttes suure varuga. Varad on küllaltki likviidselt paigutatud – võlakirjadesse ning pankade ja finantseerimisasutuste hoiustesse –, likviidseid vahendeid on 63% varadest. 

Investeerimisühingud jäid kolmandas kvartalis kokku 1,7 miljoni euroga kahjumisse. 2016. aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes oli sektor samuti kahjumis, 1,1 miljoni euro ulatuses. 

Kahjum on tekkinud kahanevate tulude tõttu: kolmandas kvartalis teeniti netotulu 2,7 miljonit eurot ehk 34% vähem kui teises kvartalis. 2016. aasta esimese kolme kvartaliga teenis sektor netotulu 12,8 miljonit eurot ehk 20% vähem kui aasta varem. Peamiselt on kahanenud väärtpaberivahendusega seotud tulud. Sektori kahjumit on veelgi suurendanud erakorralised allahindlused. Allahindlused moodustati valuutakursside kõikumiste tõttu klientide vastu tekkinud nõuete katteks. 

Investeerimisühingute omakapitali tootlikkus oli kolmanda kvartali lõpus aasta baasile viiduna -3,7%.

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langes kolmandas kvartalis märgatavalt: 42,8-lt 30,3%ni, peamiselt valuutapositsioonide suurenemise tõttu. See suhtarv näitab, et palju hoiavad investeerimisühingud omavahendeid omandatud riskipositsioonide suhtes. Alanemisest hoolimata on esimese taseme põhiomavahendite suhtarv palju kõrgem kui pangandusmääruses sätestatud miinimum 4,5%.

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga.

Peamised arengusuunad ja riskid

- Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisühinguid osutavad investeerimisteenuseid väljaspool Eestit. Ulatusliku piiriülese tegevusega kaasnevad märkimisväärsed vastavus-, operatsiooni- ja maariskid.

- Sektori tulubaas on langenud madalale tasemele. Kui investeerimisteenuste müügi madalseis kestab pikemat aega, võib see märgatavalt mõjutada investeerimisühingute kapitaliseeritust.

- Investeerimisühingud on oma äritegevuses avatud märkimisväärsele valuutariskile. 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustas sektori avatud valuutapositsioonide väärtus 75 miljonit eurot ehk omavahendite suhtes 206%. Valuutapositsioonid suurenesid kvartali jooksul üle kahe korra, kuna teises kvartalis hoiti positsioone teadlikult väiksena Ühendkuningriigi juunikuise referendumi tõttu.