- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,01
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgakulud peaksid kasvama mõõdukamalt
Majanduse paremast seisust annab märku see, et tööjõukulud kasvasid esimest korda kolme aasta jooksul võrreldes SKPga pisut aeglasemalt. Konkurentsivõime paranemiseks peab palgakulude kasv aga edaspidi olema mõõdukam kui majanduskasv jooksevhindades, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Keskmine brutokuupalk kasvas 2016. aasta viimases kvartalis aastavõrdluses 6,9% – aeglasemalt kui aasta esimeses kolmes kvartalis. Rahvamajanduse arvepidamise statistika järgi palgafondi kasv aeglustus ja üle pika aja selle osakaal SKPs ei suurenenud. Palgakasvu aeglustumine samal ajal majanduskasvu kiirenemisega on samm kestlikuma arengu suunas, mida on majandusprognoosides nimetatud ka pehmeks maandumiseks.
Palgakasv ei aeglustunud kõigil tegevusaladel ühtlaselt
Kõige enam pidurdas palgakasvu aeglustumine kaubanduses ja põllumajanduses. Tööstuses ja valitsemissektoris palkade kasv seevastu kiirenes. Hoolimata kiiremast palgakasvust paranes töötlevas tööstuses SKP andmete järgi tootlikkuse ja palga kooskõla, mis tugevdab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Eksportijate konkurentsivõime paranemist on näidanud ka Euroopa Komisjoni ja Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus.
Siiski ulatub tööjõukulude osakaal Eestis ligi 50%ni SKPst, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ja kriisiajaga sarnasel tasemel. Eesti töötajate palk on Euroopa Liidule kiiremini järele kasvanud kui ettevõtjate kasum. Seda võib vaadata ka nii, et tööandjad on pidanud töötajate palku tõstma enam, kui nad on suutnud kasvatada töötamise tõhusust oma ettevõtetes. Vähene kasumlikkus võib anda tagasilöögi ka töötajatele, sest see vähendab töökohtade säilimise kindlust. Pehmeks maandumiseks peaks palgakulude kasv jääma edaspidi mõõdukamaks kui majanduse kasv jooksevhindades.
Ettevaates võib mitu tegurit palgakasvu taas kiirendada
Taristuinvesteeringute kasvades läheb tõenäoliselt tarvis rohkem töökäsi ehitussektoris, eesootav Euroopa Liidu eesistumine ja valitsuse kokkulepe suurendada haridustöötajate palka survestavad valitsemissektori palkasid. Lisaks tõusis miinimumpalk jaanuaris 2017 taas 9,3% võrra. Palgasurvet jahutab veidi aga töövõimereform, mis toob tööturule inimesi juurde, ja võrreldes varasemaga kahaneb ka tööealiste arv Eestis märksa aeglasemalt.
Allikas: Eesti Pank
Seotud lood
Sel nädalal 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade pakkumist alustanud Lords LB Asset Managementi investeerimisettevõtte Tewox äritegevuse aluseks on Leedus ja Poolas tegutsevad kaubandusobjektid. Ettevõtte juht Paulius Nevinskas selgitab, miks peetakse kaubandusparke Euroopa turgudel, eelkõige Poolas, praegu üheks vastupidavaimaks ärikinnisvarasegmendiks ning millele peaksid investorid tähelepanu pöörama.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
4
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
5
3 peamist õppetundi
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele