- OMX Baltic0,02%292,03
- OMX Riga−0,09%910,84
- OMX Tallinn0,13%1 896,59
- OMX Vilnius−0,03%1 261,33
- S&P 5000,79%6 791,69
- DOW 301,01%47 207,12
- Nasdaq 1,15%23 204,87
- FTSE 1000,7%9 645,62
- Nikkei 2251,35%49 299,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%92,57
- OMX Baltic0,02%292,03
- OMX Riga−0,09%910,84
- OMX Tallinn0,13%1 896,59
- OMX Vilnius−0,03%1 261,33
- S&P 5000,79%6 791,69
- DOW 301,01%47 207,12
- Nasdaq 1,15%23 204,87
- FTSE 1000,7%9 645,62
- Nikkei 2251,35%49 299,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%92,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgakulud peaksid kasvama mõõdukamalt
Majanduse paremast seisust annab märku see, et tööjõukulud kasvasid esimest korda kolme aasta jooksul võrreldes SKPga pisut aeglasemalt. Konkurentsivõime paranemiseks peab palgakulude kasv aga edaspidi olema mõõdukam kui majanduskasv jooksevhindades, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Keskmine brutokuupalk kasvas 2016. aasta viimases kvartalis aastavõrdluses 6,9% – aeglasemalt kui aasta esimeses kolmes kvartalis. Rahvamajanduse arvepidamise statistika järgi palgafondi kasv aeglustus ja üle pika aja selle osakaal SKPs ei suurenenud. Palgakasvu aeglustumine samal ajal majanduskasvu kiirenemisega on samm kestlikuma arengu suunas, mida on majandusprognoosides nimetatud ka pehmeks maandumiseks.
Palgakasv ei aeglustunud kõigil tegevusaladel ühtlaselt
Kõige enam pidurdas palgakasvu aeglustumine kaubanduses ja põllumajanduses. Tööstuses ja valitsemissektoris palkade kasv seevastu kiirenes. Hoolimata kiiremast palgakasvust paranes töötlevas tööstuses SKP andmete järgi tootlikkuse ja palga kooskõla, mis tugevdab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Eksportijate konkurentsivõime paranemist on näidanud ka Euroopa Komisjoni ja Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus.
Siiski ulatub tööjõukulude osakaal Eestis ligi 50%ni SKPst, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ja kriisiajaga sarnasel tasemel. Eesti töötajate palk on Euroopa Liidule kiiremini järele kasvanud kui ettevõtjate kasum. Seda võib vaadata ka nii, et tööandjad on pidanud töötajate palku tõstma enam, kui nad on suutnud kasvatada töötamise tõhusust oma ettevõtetes. Vähene kasumlikkus võib anda tagasilöögi ka töötajatele, sest see vähendab töökohtade säilimise kindlust. Pehmeks maandumiseks peaks palgakulude kasv jääma edaspidi mõõdukamaks kui majanduse kasv jooksevhindades.
Ettevaates võib mitu tegurit palgakasvu taas kiirendada
Taristuinvesteeringute kasvades läheb tõenäoliselt tarvis rohkem töökäsi ehitussektoris, eesootav Euroopa Liidu eesistumine ja valitsuse kokkulepe suurendada haridustöötajate palka survestavad valitsemissektori palkasid. Lisaks tõusis miinimumpalk jaanuaris 2017 taas 9,3% võrra. Palgasurvet jahutab veidi aga töövõimereform, mis toob tööturule inimesi juurde, ja võrreldes varasemaga kahaneb ka tööealiste arv Eestis märksa aeglasemalt.
Allikas: Eesti Pank
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele