Autor: Finantsuudised.ee • 4. märts 2017

Palgakulud peaksid kasvama mõõdukamalt

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Autor: Eiko Kink

Majanduse paremast seisust annab märku see, et tööjõukulud kasvasid esimest korda kolme aasta jooksul võrreldes SKPga pisut aeglasemalt. Konkurentsivõime paranemiseks peab palgakulude kasv aga edaspidi olema mõõdukam kui majanduskasv jooksevhindades, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Keskmine brutokuupalk kasvas 2016. aasta viimases kvartalis aastavõrdluses 6,9% – aeglasemalt kui aasta esimeses kolmes kvartalis. Rahvamajanduse arvepidamise statistika järgi palgafondi kasv aeglustus ja üle pika aja selle osakaal SKPs ei suurenenud. Palgakasvu aeglustumine samal ajal majanduskasvu kiirenemisega on samm kestlikuma arengu suunas, mida on majandusprognoosides nimetatud ka pehmeks maandumiseks.

Palgakasv ei aeglustunud kõigil tegevusaladel ühtlaselt

Kõige enam pidurdas palgakasvu aeglustumine kaubanduses ja põllumajanduses. Tööstuses ja valitsemissektoris palkade kasv seevastu kiirenes. Hoolimata kiiremast palgakasvust paranes töötlevas tööstuses SKP andmete järgi tootlikkuse ja palga kooskõla, mis tugevdab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Eksportijate konkurentsivõime paranemist on näidanud ka Euroopa Komisjoni ja Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus.

Siiski ulatub tööjõukulude osakaal Eestis ligi 50%ni SKPst, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ja kriisiajaga sarnasel tasemel. Eesti töötajate palk on Euroopa Liidule kiiremini järele kasvanud kui ettevõtjate kasum. Seda võib vaadata ka nii, et tööandjad on pidanud töötajate palku tõstma enam, kui nad on suutnud kasvatada töötamise tõhusust oma ettevõtetes. Vähene kasumlikkus võib anda tagasilöögi ka töötajatele, sest see vähendab töökohtade säilimise kindlust. Pehmeks maandumiseks peaks palgakulude kasv jääma edaspidi mõõdukamaks kui majanduse kasv jooksevhindades.

Ettevaates võib mitu tegurit palgakasvu taas kiirendada

Taristuinvesteeringute kasvades läheb tõenäoliselt tarvis rohkem töökäsi ehitussektoris, eesootav Euroopa Liidu eesistumine ja valitsuse kokkulepe suurendada haridustöötajate palka survestavad valitsemissektori palkasid. Lisaks tõusis miinimumpalk jaanuaris 2017 taas 9,3% võrra. Palgasurvet jahutab veidi aga töövõimereform, mis toob tööturule inimesi juurde, ja võrreldes varasemaga kahaneb ka tööealiste arv Eestis märksa aeglasemalt.

Allikas: Eesti Pank

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Daisy PelloFinantsuudised.ee juhtTel: 667 0405
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077