Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elering teenis 37,8 miljonit eurot kasumit
Elering teenis eelmise majandusaasta auditeeritud aruande kohaselt ärikasumit 37,8 miljonit eurot, ettevõtte puhaskasum oli 18,7 miljonit eurot.
Eleringi tulud moodustasid 2016. aastal kokku 135,9 miljonit eurot, sealhulgas 126,0 miljonit elektri valdkonnast ja 9,9 miljonit gaasi valdkonnast. Tulud kasvasid 2015. aastaga võrreldes 3,8%.
Tegevus-, tööjõu- ja finantskulud olid möödunud aastal ligikaudu samal tasemel aasta varasemaga, kuid põhitegevuse suurim kuluartikkel – kaubad, toore, materjal ja teenused – kasvas eelkõige seoses ostetud bilansienergia mahu suurenemisega 46,7 miljoni euroni.
Eleringi 37,8 miljonise ärikasumi juures teenis ettevõte 18,7 miljonit eurot puhaskasumit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte varade maht oli aastavahetusel 903,7 miljonit, omakapital 349,1 miljonit ja laenukohustuste maht 367,4 miljonit eurot.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul kasvas 2016. aastal Eleringi elektrivõrgu töökindlus märkimisväärselt. „EstLink 1 ja EstLink 2 töökindlusnäitajad olid rekordilised 98 ja 96 protsenti. Eesti sisemaise ülekandevõrgu rikete arv langes eelneva viie aastaga keskmisega võrreldes kaks korda ning rikete tõttu jäi edastamata üksnes mõne keskmise eramu tarbimise jagu elektrit,“ märkis ta.
Jättes kõrvale 2015. aasta erakorralised tulud – leppetrahv avariijaamade ehitajalt ja gaasi ülekandevõrgu omandamisel tekkinud erakorraline kasum – oli ettevõtte mullune ärikasum suurem kui 2015. aastal.
Elering AS juhatus tegi ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt:
- maksta aktsionärile dividendidena 20 miljonit eurot;
- kohustuslikku reservkapitali 936 000 eurot;
- jaotamata kasumisse 126 284 000 eurot.
Eleringis töötas 2016. aasta lõpu seisuga 231 inimest.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.