Ühispöördumine: valitsuse maksupoliitika toob kaasa kaupade hinnatõusu

Kavandatava pakendiaktsiisi eesmärgiks on keskkonnahoiu tõhustamine ning riigieelarvesse täiendavate vahendite leidmine. Pakendiaktsiisi peavad tasuma kõik pakendeid käitlevad ettevõtted. Kuna aga riiklik järelevalve pakendite üle on pea olematu, siis reaalsuses karistatakse pakendiaktsiisiga pakendeid ausalt deklareerivaid ettevõtjad, mis omakorda suurendab ebavõrdsust turuosaliste vahel.

Reaalsuses ei aita pakendiaktsiisi kehtestamine täita ei fiskaalpoliitilisi ega keskkonnaalaseid eesmärke ja seda järgmistel põhjustel:

Esiteks, uue maksu kehtestamine tekitab ettevõtjatele liigse haldus- ja maksukoormuse, mis motiveerib ettevõtjaid seadusest kõrvale hiilima ning planeeritav eelarvetulu jääb laekumata. Juba täna on pakendite salaturg hinnanguliselt 30% juures ning maksukoormuse lisamine suurendab seda veelgi.

Teiseks, uus pakendiaktsiis ei mõjuta turule toodud pakendite kogust. Juba täna püüavad tootjad pakendimaterjali mahtu miinimumini viia, sest see on ju otsene rahaline kulu. Samas tuleb arvestada, et toode peab säilitama oma vormi ja välimuse alates tootmisest kuni tarbija söögilauani. Kaubandusel aga puudub  üldse reaalne võimalus mõjutada pakendite kogust, kuna meie sisseostumahud on liiga väikesed, et mõjutada rahvusvahelisi tootjaid siia saadetavate kaupade pakendeid vähendama.

Kolmandaks, aktsiisi eesmärk peaks olema avaldada positiivset mõju keskkonnale ehk motiveerida pakendiettevõtjaid turule toodud pakendijäätmeid kokku koguma ning taaskasutama. Kavandatava pakendiaktsiis seda ei tee. 

Meid paneb sügavalt muretsema põhjendamatu täiendava pakendiaktsiisi kehtestamine, mis on ettevõtjatele suur kulu ja mille lõppkokkuvõttes peavad kinni maksma tarbijad.

Juba praeguses olukorras ei suuda riik tagada süsteemi piisavat läbipaistvust ega tuvastada neid ettevõtteid, kes toovad turule pakendeid, kuid ei deklareeri neid üldse või aladeklareerivad koguseid. Uue pakendiaktsiisi rakendamine paneb ausad pakendiettevõtjad veel ebavõrdsemasse konkurentsipositsiooni ning suurendab oluliselt nende maksu- ja halduskoormust võrreldes nendega, kes ei tegutse kehtestatud seadusi järgides.

Selle asemel, et kehtestada uusi makse tuleks riigil tõhustada olemasoleva süsteemi järelevalvet, millele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll 2010. aastal tehtud auditis. Samuti suurendada kohalikes omavalitsustes prügisorteerimise võimalusi, millele soovitas fookuse panna ka OECD.

Leiame, et on tarbijaid eksitav lubada ühelt poolt madalama sissetulekuga inimestele maksukoormuse vähenemist, et siis teiselt poolt läbi ettevõtete maksukoormuse suurenemise saamata jäänud tulu riigile tagasi küsida.“