Mis puutub investeeringutesse, siis loodab keskpanga president, et ettevõtjad neid rohkem teeksid. "Maht üksi pole oluline, efektiivsus on oluline. Praeguste investeeringute puhul pigistasime välja keskmisest kõrgema majanduskasvu, aga samas oli riike, kes suutsid kasvada meist rohkem - ja seda väikesemate investeeringute juures," sõnas Hansson.
Varsti avaldatab Eesti Pank uue uuringu, mis püüab mõista investeeringute mõju. Hanssoni sõnul oli uuringust näha, et valdkond, kus on veel palju kasutamata potentsiaali, on masinate efektiivsem kasutamine. "Vaatasime ka ettevõtete bilansse, ja kui numbreid uskuda, siis on meil ITK seadmeid rohkem kui Soomes. Aga samas on meil väga halvad näitajad intellektuaalomandi vallas - patendid, tarkvara, teadus- ja arendustegevus. Ehk peaks natuke nutikamalt investeerima," ärgitas Hansson.
Suurt mõju avaldavad Eesti majandusele ka pakkumispoolsed tegurid. "Meil on tavatu olukord: nõrgale majanduskasvule vaatamata üha suureneb nõudlus töötajate järgi - sealjuures on tööhõive määr ajaloo kõrgeim ning palgasurve mõjutab juba ettevõtete kasumeid. Kui nüüd riik veel palku stimuleeriks, siis need ettevõtted, mis juba nagunii on palgasurve viimase piiri peal, võivad kaduda," ütles Ardo Hansson.
Liiga vähe varusid
Märkimisväärseks pidas ta asjaolu, et hõive on kasvanud migratsiooni kiuste. "Aga see ei saa igavesti jätkuda. Meil on varusid suhteliselt vähe ning pikas perspektiivis võib see pärssida majanduskasvu. Nii et jällegi - ettevõte peaks investeerima, et töötajad tootlikumaks muutuksid," ütles ta.
„Kui vaadata kaugemasse tulevikku, et kuidas Eesti majandus suudab kasvada, siis viimasel neljal aastal on see number olnud 2-4 protsenti. Järgmistel aastatel on umbes sama, 2,5-3 protsendi lähedal. Aga pikemas perspektiivis näeme, et trend läheb jätkuvalt allapoole," ütles Ardo Hansson, kelle sõnul põhjustavad muutuse eelkõige demograafiliste arengute ja tõttu.
"Mida rikkamaks saad, seda raskem on seda täiendavat majanduskasvu välja pigistada. Kas on seda võimalik natukene täiendada, kui tegeleme pudelikaeladega?" viskas ta küsimuse õhku. "Selles vahemikus on kindlasti võimalik, aga niisugune 5+ majanduskasvu ootus ei ole põhjendatud, me ei ole enam selles perioodis. Kui saame rikkamate riikide sekka, siis peame leppima ka nende majanduskasvuga."
Autor: Liina Laks, Äripäev
Seotud lood
Valitsus viiks siseturule suunatud ettevõtetele täiendavaid tellimusi esitades tööturu veel rohkem tasakaalust välja, teeks seetõttu ettevõtetele tervikuna olukorra raskemaks ja pidurdaks pikemas perspektiivis Eesti majanduskasvu, kirjutab Eesti Panga president Ardo Hansson.
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisettevõte Tewox viib kuni 29. septembrini läbi 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade avalikku pakkumist. Esimeses jaotusvoorus esitasid investorid ettevõtte 10 miljoni euro suurusele võlakirjaosale taotlusi 17,4 miljoni euro väärtuses. Võlakirjade aastane tootlus on 8% ja lunastuskuupäev on 21. veebruar 2029.