Autor: Finantsuudised.ee • 17. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga. Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, suurenes 2016. aasta neljandas kvartalis hüppeliselt ehk 20% ja kerkis 1,1 miljardi euroni.

Investeerimisühingute endi varade maht suurenes 2016. aasta neljandas kvartalis 15%, 47 miljoni euroni. Kuna klientidele anti väärtpaberite ostuks laenu, kasvas laenuportfell kvartali jooksul poole suuremaks ja moodustab 39% kogu varadest. Poole varadest moodustasid hoiused pankades ja finantseerimisasutustes. Lisaks hoidsid investeerimisühingud 8,5% varadest võlakirjades, et täita likviidsusnormatiivi. Võlakirjaportfelli maht suurenes neljandas kvartalis 20%. Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid kolmandas kvartalis kõik investeerimisühingud, sektori kokkuvõttes suure varuga, märgib finantsinspektsioon.

Kasvanud kasum ja tulud

Varad on küllaltki likviidselt paigutatud – võlakirjadesse ning pankade ja finantseerimisasutuste hoiustesse. Likviidseid vahendeid on ligikaudu 55% varadest.

Mullu neljandas kvartalis teenitud kasum ja kogutud tulud olid tavapärasest palju suuremad. Kvartalikasum küündis kõrge 3,7 miljoni euroni. Kuna aasta esimese kolme kvartali jooksul oli sektor kahjumis, ulatus kasum aasta kokkuvõttes 2,6 miljoni euroni.

Kehvast aasta algusest hoolimata oli aastane kasum 88% suurem kui 2015. aastal. 2015. aasta tulemus oli olnud väiksem peamiselt seetõttu, et investeerimisühingud pidid suuremas mahus maha kandma väärtpaberivahenduse käigus klientide vastu tekkinud nõuded.

Netotulu koguti neljandas kvartalis 7,6 miljonit eurot, peaaegu kolm korda rohkem kui kolmandas kvartalis. Seda hüpet toetas märkimisväärne tulude kasv tuletisinstrumentidega kauplemisest.

Erakordselt suurest tulust hoolimata teenis sektor aasta kokkuvõttes netotulu umbes sama palju kui 2015. aastal, kuna 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis oli tulu järjepidevalt kahanenud.

Investeerimisühingute omakapitali tootlikkus oli 2016. aasta lõpus aasta baasile viiduna taas positiivne: 6,9%. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv neljandas kvartalis paranes: 30,3%-lt 36,7%-le. See suhtarv näitab, kui palju hoiavad investeerimisühingud omavahendeid omandatud riskipositsioonide suhtes. Kapitaliseerituse paranemisele aitas muu hulgas kaasa sektori erakorraliselt suur kvartalikasum.

Eestis tegutsevad investeerimisühingud numbrites

Klientide varade maht- : 0,9 mld eurot (III kv 2016) / 1,1 mld eurot (IV kv 2016)

Investeerimisühingute varade maht- : 41 mln eurot (III kv) / 47 mln eurot (IV kv)

Likviidsuskattekordaja- : 222% (III kv) / 268% (IV kv)

Kasum/kahjum- : –1,7 mln eurot (III kv) / 3,7 mln eurot (IV kv)

Neto teenustasutulud- : 2,7 mln eurot (III kv) / 7,6 mln eurot (IV kv)

Omakapitali tootlikkus (aasta baasil)- : –3,7% (III kv) / 6,9% (IV kv)

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv- : 30,3% (III kv) / 36,7% (IV kv)

Märkimisväärne valuutarisk

• Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisühinguid osutavad investeerimisteenuseid väljaspool Eestit. Ulatusliku rahvusvahelise tegevusega kaasnevad märkimisväärsed vastavus-, operatsiooni- ja maariskid.

• Investeerimisühingud on oma äritegevuses avatud märkimisväärsele valuutariskile. Sektori avatud valuutapositsioonide väärtus kahanes 2016. aasta neljanda kvartali jooksul 27% ja moodustas 54 miljonit eurot. Vähenemisest hoolimata on valuutariski tase kõrge: omavahendite suhtes 143%. Et kursikõikumistega ei kaasneks suuri kahjumeid, juhivad investeerimisühingud tururiski pideva aktiivse seire kaudu.

Vaata, kes pakuvad Eestis ülepiirilisi investeerimisteenuseid.

Allikas: finantsinspektsioon