Eesti riik on lubanud agaralt tegeleda ettevõtluskeskkonna edendamisega, kuid tegelikkus ja raportid ei näita üheski suunas edusamme, nentis Eesti Väikeaktsionäride Liidu (EVAL) üks asutaja Margus Moor, kes on kirjutanud vähemusaktsionäride kaitse teemal nii bakalaureuse- kui magistritöö.
„Meil on arvukaid näiteid viimastest aastatest, kus väikeaktsionäridel on tulnud pöörduda oma huvide kaitseks kohtu poole ja mitte iga kord pole tulnud lahendus lihtsalt,“ tõdes Moor.
Maailmapanga ettevõtluskeskkonna raporti Doing Business 2017 tulemusel on Eestis üks äritegevust takistav tegur vähemusinvestorite nõrk kaitse. Eesti on siin kõige halvemal, 53. kohal, ehk samal tasemel Peruu, Rumeenia, Venemaa, Armeenia ja Mehhikoga. Väikeaktsionäride kaitse puudumisega seonduvat probleemi võib välja lugeda ka Maailma Majandusfoorumi iga-aastasest konkurentsivõime aruandest Global Competitiveness Report, kus Eesti on üldise konkurentsivõime edetabelis 30. kohal, kuid vähemusosanike kaitse ja investorite kaitse valdkonnas vastavalt 44. ja 73. kohal.
„Nii praegune kui eelmine valitsus on lubanud agaralt tegeleda ettevõtluskeskkonna edendamisega, kuid tegelikkus ja raportid ei näita üheski suunas Eesti edusamme,“ lisas Moor. „Selline olukord tingis vajaduse luua väikeaktsionäre esindav ühing, et toetada majanduse kasvu läbi investeeringute suurendamise ja väikeaktsionäri õiguste tugevdamise.“
Eesti Väikeaktsionäride Liidu (EVAL) eesmärk on seista väikeaktsionäri kui ettevõtte omaniku õiguste eest ja toetada aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet.
EVALi eesmärk on tõsta ka väikeinvestorite teadlikkust ettevõttes kaasarääkimise õigustest ja varustada oma liikmeid õppematerjalidega, pakkuda koolitusi, hinnata nõudeid ning esindada väikeaktsionäride huve seadusloomes.