- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,57
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskpangad alanud aastal pidu veel ei ohusta
Keskpangad ei kipu käesoleval aastal veel lõpetama likviidsuspidu, mis on oluliselt aidanud nii majandust kui ka riskantsete varade turge. Raha püsib ka alanud aastal pigem odav ja kergelt kättesaadav, avaldab SEB kvartaalne investeerimisteemasid käsitlev väljaanne Investment Outlook.
Keskpangad küll tõenäoliselt kaugenevad 2018. aastal ettevaatlikult rahatrükkimise poliitikatest, kuid likviidsuse üleküllus püsib. Süsteemi olukord tervikuna on riikide kõrge võlakoorma tõttu problemaatiline, kuid SEB hinnangul on majandussurutise risk hetkel madal ja keskpangad tegutsevad ilmselt ettevaatlikult.
2008. aasta finantskriisist alates on keskpankadel olnud majanduskasvu taastootmiseks tugifunktsioon, mille raames vähendati intressimäärasid ja osteti võlakirju eesmärgiga langetada kodumajapidamiste ja ettevõtete laenamiskulusid. Arenenud riikide keskpangad on päästeoperatsioonide käigus süsteemi paisanud ca 15 triljonit USA dollarit, mis võrdub peaaegu 20 protsendiga globaalse aktsiaturu koguväärtusest.
Enamik keskpanku on alustanud ettevaatlikult oma rahapoliitika normaliseerimist või kavatsevad seda teha, kuid ajastus oleneb sellest, millises majandustsükli järgus vastaval koduturul parasjagu ollakse. USA Föderaalreserv on paljudest teistest keskpankadest tublisti ees ja liigub edasi peamiselt omapäi. SEB usub, et kuna Suurbritannia keskpank on tõstnud ühekordselt intressimäärasid, kavatsevad nad nüüd oodata 2019. aastani enne järgmise sammu tegemist. SEB prognoos Euroopa Keskpanga (EKP) kohta on, et esimene intressimäärade tõstmine ei toimu enne 2019. aastat, samas muutis SEB oma prognoosi Rootsi Riksbanki kohta ja lükkas esimese arvatava Rootsi krooni intressimäärade tõstmise 2018. aasta septembrisse.
Ärevus intressimäärade tõusu pärast
Iga pöördepunktiga kaasneb ebakindluse ja volatiilsuse risk, kuid globaalne rahapoliitika jääb SEB hinnangul veel mõneks ajaks ekspansiivseks. Kuigi USA Föderaalreserv tõmbab oma bilanssi koomale, jätkavad Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank oma kvantitatiivse lõdvendamispoliitika rakendamist (ehk rahatrükki).
Seetõttu on Föderaalreservi kitsendavate tegevuste mõju esialgu väga piiratud. 2018. aastal on selle mõju SEB arvates umbes samasugune nagu ühekordsel intressimäära tõstmisel. Föderaalreserv on ettevaatlik, tõstes intressimäärasid aeglaselt ja hästi ennustatavas tempos, et mitte kahjustada majandust või riskivalmidust riskantsete varade turgudel. Need intressimäära tõstmised toimuvad ebaharilikult pika perioodi jooksul, kusjuures eeldatakse, et Föderaalreserv vähendab oma praegust 4,5 triljoni dollari suurust bilanssi umbes nelja aasta jooksul. Olenevalt lõplikult valitud tasemest ja eelolevate aastate üldisest majandustrendist soovitakse see protsess praegusi signaale arvesse võttes lõpule viia aastatel 2020–2021.
Föderaalreservi poolt intressimäära tõstmise ebasoodsat mõju on osaliselt leevendanud kasvavad aktsiahinnad ja püsivalt väike tootluse erinevus riigivõlakirjade ja ettevõtete võlakirjade vahel. See võimaldab Föderaalreservil jätkata Ameerika Ühendriikides oma rahapoliitika normaliseerimise poliitikat, mis loob seega ruumi uuteks intressimäära vähendamisteks järgmise majandussurutise ajal.
Kui keskpangad on oma peamised intressimäärad normaliseerinud, hakkame SEB hinnangul tasapisi nägema ka kõrgemaid riigivõlakirjade tootlusi. Kuni kõrgema tootluse taga on majanduskasv ja inflatsioon ei kasva väga järsult, usub SEB, et kõrgemad intressimäärad ei ohusta otseselt aktsiaturge. Keskpangad täidavad ka edaspidi majanduskasvu ja kapitalituru toetaja rolli ning SEB hinnangul ei saa süüdistada rahapoliitikat, kui lähitulevikus majanduskasv nõrgenema või aktsiahinnad langema peaks. Sellele vaatamata võib inflatsiooni ootamatu järsk tõus, mis sunniks keskpanku tõstma oma põhiintressimäärasid oodatust kiiremini, olla aktsiaturgudele ohtlik. SEB ei usu, et selline stsenaarium võiks realiseeruda veel alanud aastal.
Autor: Peeter Koppel, SEB privaatpanganduse strateeg
Seotud lood
Kui enamik investoreid avastab, et turg on langustrendis, on suur kahju juba tehtud, kirjutab MarketWatchi kolumnist Michael Sincere.
Jaanuaris oli Ameerika Ühendriikide inflatsioon oodatust kõrgem ning jaemüük madalam, mis annab märku, et USA majandust on kummitama hakanud stagflatsioon, ütlevad analüütikud.
Keskpankade jaoks on viimane kümnend olnud keeruline. Maailmamajanduse välja aitamine aastakümnete suurimast august on nõudnud otsuseid, millest kirjutatakse raamatuid ja majandusõpikuid ka järgnevatel kümnenditel.
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele