- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IT-turvalisus on kerkimas ka investorite huviorbiiti
Mitte ainult ei ole küberrünnakutest tekitatud kahjud mastaapsed, vaid ühtlasi ohustab sellist tüüpi kuritegevus digitaliseerumist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt, kirjutab SEB investeerimisteemasid käsitlev väljaanne Investment Outlook.
IBMi tegevjuht Virginia „Ginni“ Rometty sõnul on küberkuritegevus suurim oht igale ettevõttele maailmas – seega on see ka suur oht investoritele. Teisalt pakub küberkuritegevus investoritele ka võimalusi, luues turgu arvukatele küberturbelahendusi pakkuvatele kõrgtehnoloogiaettevõtetele.
Hirmuäratavalt tavaliseks on muutunud nn teenusetõkestamise ründed, millega koormatakse üle serverid, et takistada kasutajatel ligipääsu veebisaidile. Näiteks tekitati niimoodi 2017. aasta 11. oktoobril hulgaliselt viivitusi Rootsi raudteeoperaatori SJ jaoks. Laevandusettevõtet A. P. Møller-Maersk tabas viiruserünnak eelmisel suvel ja see läks maksma umbkaudu 300 miljonit dollarit.
Kokkuvõttes ohustab küberkuritegevus kogu ühiskonda nii indiviidi kui ka organisatsioonide tasandil, pärssides nõnda edasist digitaliseerumist, mis kasvataks efektiivsust ja tööviljakust. Näiteks: kes julgeks sõita isesõitvas autos, teades, et häkkeril on võimalik üle võtta auto juhtimine. Milline ettevõte julgeks kohaldada uut süsteemi, teades, et sellega kaasneb tõsine turvarisk?
Konkurente kahtlustatakse kurjategijate palkamises
Kuritegelikud organisatsioonid häkivad ettevõtete süsteemidesse eesmärgiga pressida välja raha või varastada nende klientide ja partnerite andmeid. The Financial Timesi hiljutine uuring näitas, et sageli kahtlustavad ettevõtted oma konkurente rünnakute tellimises, eriti siis, kui pahavara eesmärk on takistada tavapärast majandustegevust või teenusepakkumist.
Näiteks on üllatavalt paljusid internetis kauplevaid lillemüüjaid tabanud küberrünnakud vahetult enne sektori jaoks märgilise tähtsusega valentinipäeva. Rünnakuid teinud häkkerid on ka hiljem tunnistanud, et neid värbasid legaalsed ettevõtted, kes oma äritegevuses konkureerivad küberrünnaku ohvritega.
Küberkuritegevus tekitab tohutuid kulusid
Küberkuritegevusest tekkinud kulud on tohutud ja kasvavad kiiresti. Pole küll täpselt teada, kui palju küberkuritegevus ettevõtetele maksma läheb ning kui kiiresti need kulud kasvavad (see on osaliselt määratlemise küsimus), kuid kindlustusfirma Hiscox ja konsultatsioonifirma Hamilton Place Strategies hinnangul küündib iga-aastane kogukahju juba 450 miljardi dollarini ning kasvab umbes 15 protsenti aastas. Seda suurusjärku kinnitab kindlustusfirma Lloyds 2015. aastal tehtud hinnang, mis hindas tekkinud kahjude summaks 400 miljardit dollarit. Mitmed meedias avaldatud hinnangud ületavad neid näiteid aga mitmekordselt.
Kõiki hinnanguid ja uuringuid ühendab üks tähelepanek: kiire kasvumäär. Ponemon Institute’i ja Accenture’i avaldatud „Küberkuritegevuse kahjude uuring 2017“ uuris 254 ettevõtet seitsmes riigis – kõigil neist on olemas ärihaldussüsteemid, millel on vähemalt 1000 kasutajat.
Uuringust selgus, et lõppenud aasta jooksul kasvas küberkuritegevusest tekitatud kahju keskmiselt 23 protsenti – 11,7 miljoni dollarini aastas ettevõtte kohta. Uuringus osalenud ettevõtete jaoks on kõige suurem kulu andmevargus, seejärel tööprotsesside katkestused ja müügi vähenemine.
Sellegipoolest jääb suur hulk küberrünnakutest lõpuni avastamata. Uusi arvutiviirusi töötatakse välja hämmastavalt kiiresti, mistõttu peavad IT-turvalahendusi pakkuvad ettevõtted kasutama tehisintellekti toimuva monitoorimiseks, viiruste tuvastamiseks ja vajalike turvalahenduste väljatöötamiseks. Loomulikult oskavad ka häkkerid panna tehisintellekti enda kasuks tööle ning valdkonnaekspertide sõnul muutub küberturve pikas perspektiivis kuritegelike häkkerite ja küberturbefirmade lahinguväljaks. Kellel on juurdepääs kõige võimsamale ja paremale tehisintellektile, et arendada/avastada/kõrvaldada uusi viiruseid ja rünnakuid?
Hetkel kuum
Investor otsibki kasvu
Andmekaitsesüsteemidesse ning isikutuvastus- ja juurdepääsukontrolli kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse oodatakse iga aasta ligikaudu 20% lisainvesteeringuid.
Loomulikult ei lõika küberkuritegevusest kasu vaid häkkerid ja küberettevõtted, vaid ka tehnoloogiahiiud, nagu Amazon, Microsoft ja Google, kes suudavad klientidele pakkuda turvalisi pilvelahendusi.
Digitaliseerumist küberohud siiski ei peata – lihtsalt on selge, et märkimisväärne osa efektiivsuse tõusust tuleb taasinvesteerida turvalahendustesse, et tagada süsteemide vastupanuvõime ja isikuandmete kaitse. Küberturvalisusest on saamas digitaliseerumise ja automatiseerimise võimaldaja ning see on areng, mida investoritel tasub jälgida.
Allikas: SEB Investment Outlook
Seotud lood
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Tagasi Finantsuudised esilehele