Autor: Finantsuudised.ee • 7. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaanuaris kehtima hakanud Euroopa Liidu makseteenuste direktiivil PSD2 on suur mõju nii pangandussektorile, finantstehnoloogiaettevõtetele kui ka e-teenuste ja -kaupade tarbijatele.

Direktiiv murrab senise pankade monopoli ja kohustab neid jagama kolmandate teenusepakkujatega rakendusliidest ehk enam ei ole pangal ainuvõimu kliendi pangakontol toimuva üle, seisab Auka pressiteates. Konto omaniku soovil võib tema kontolt hakata otse tehinguid sooritama kolmas osapool. Pankadel on muutuste läbiviimiseks aega 2019. aasta sügiseni.

Kui seni polnud Eesti pankade klientidel võimalik kasutada näiteks Alibaba makseteenust Alipay, siis uue direktiiviga selline võimalus tekib. Samuti saab nüüd luua rakendusi, millega on näiteks võimalik korraga näha ja kasutada oma erinevates pankades olevaid kontosid, teha makseid jne.

Põhjamaades mobiilimaksete teenuseid pakkuv finantstehnoloogiaettevõte Auka tellis uuringu, milles osalesid ka Eesti panganduseksperdid ja millest selgus, et 26% vastanute arvates võtavad järgmise viie aasta jooksul panga rolli suuresti üle kolmandad teenusepakkujad nagu Google, Apple, Facebook või Amazon.

Üksnes maksekanalitest rääkides märkis 78% vastanutest, et nad ei arva või ei oska ennustada, kas nende praegused digitaalsed panganduse maksesüsteemid suudavad tulevikus konkurentsis püsida suurfirmade, finantstehnoloogiaettevõtete või teiste pankade kõrval.

Auka asutaja ja tegevjuht Daniel Döderlein selgitas, et praegu paistab Euroopas olevat eitamise faas ega tunnistata, kui suurt mõju PSD2 endast kujutab. „Eelmisel aastal võeti sarnane direktiiv vastu Indias ja pärast seda tõusis lausa plahvatuslikult Google'i sealse makselahenduse Tezi kasutajate hulk. Sellistel suurfirmadel on ju juba eelnevalt oma kasutajate kohta olemas tohutud andmebaasid, mida nad osavalt ka ära kasutavad,“ märkis Döderlein. „Põhjamaised pangad, mis ka Eestis tegutsevad, on siiski aru saanud ja näidanud, et Euroopas on võimalik sellistele muutustele vastu astuda, ehitades enda mobiilimakselahendusi.“

Döderleini hinnangul võiks just Eestis saada siin teenäitaja teistele. „Pühendudes edaspidigi innovatsioonile, nutitelefonide laialdasele kasutamisele ja toimivale turvalisele ID-kaartide süsteemile, on võimalik, et Eestist võiks saada järgmine maailma keskus mobiilimaksete massilisel rakendamisel.“

Järgmise nädala neljapäeval korraldab Auka koostöös Norra saatkonnaga Tallinnas hommikuseminari „Is Estonia Europe's next mobile payments hub?“.