Mitte ainult naistest

Mõni aasta tagasi analüüsis Grant Thornton Suurbritannia, USA ja India börsiettevõtteid sellest vaatevinklist, kuidas mõjutab juhtkonna sooline koosseis ettevõtte käekäiku. Analüüsi tulemused näitasid, et keskmine varade tootlikkus (ROA) oli suurem neis ettevõtetes, mille tegevjuhtkonnas oli vähemalt üks naine võrreldes nende ettevõtetega, kus olid juhtkonnas ainult mehed.

Eesmärgiks mitmekülgsus

Siiski peaks ettevõtte juhtimist vaatama mitte ainult soopõhiselt ning seetõttu tuleks rääkida mitmekesisusest selle kõige laiemas mõttes. Ettevõtte juhtkonnas võiks olla nii noori kui ka vanemaid inimesi, sest see rikastab erineva (elu)kogemusega. Samuti tuleb kasuks erinevast soost ja miks mitte ka erinevast rahvusest juhtkonnaliikmete olemasolu. Juhtkonnaliikmete mitmekülgsus, erinevad kompetentsid ja isiksuseomadused on kasvada soovivale ettevõttele hädavajalikud.

Kuid mida teha siis, kui juhtkonnas ongi vaid üks-kaks inimest? Eesti ettevõtete väiksust arvestades – meil on 94% ettevõtteist vähem kui 10 töötajaga ning seetõttu on ka juhatused väikesed – polegi juhtkonnas võimalik mitmekesisust saavutada. Siin aitab pilk n-ö väljast ehk coach’i või ärinõustaja kasutamine, kes oskab ettevõtet värske pilguga vaadata ning uusi arenguvõimalusi ja tekkida võivaid riskikohti välja tuua. See aitab ettevõtte äritulemusi parandada ning toetab jätkusuutlikku kasvu. Arvestades, et 2012. aastal valminud Praxise uuringu põhjal kasutas välist ärinõustamist vaid 28% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest, usun, et meie ettevõtetes on peidus palju avastamata potentsiaali. Selle potentsiaali rakendamine võiks olla meie, ettevõtjate, kingitus Eesti 100. sünnipäevaks!