- OMX Baltic−0,13%318,69
- OMX Riga−0,28%971,32
- OMX Tallinn0,02%2 229,61
- OMX Vilnius−0,35%1 506,26
- S&P 5000,42%7 751,12
- DOW 301,18%52 233,1
- Nasdaq 0,18%26 739,87
- FTSE 1001,08%10 840,35
- Nikkei 225−4,9%64 425,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94
- OMX Baltic−0,13%318,69
- OMX Riga−0,28%971,32
- OMX Tallinn0,02%2 229,61
- OMX Vilnius−0,35%1 506,26
- S&P 5000,42%7 751,12
- DOW 301,18%52 233,1
- Nasdaq 0,18%26 739,87
- FTSE 1001,08%10 840,35
- Nikkei 225−4,9%64 425,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti inimestel finantsvara jätkuvalt rohkem kui kohustusi
Eesti eraisikute finantsvarad on suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli 2017. aasta lõpus 11,2 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli üheksa miljardit eurot. Aastaga kasvasid nii finantsvarad kui ka -kohustused, varade kasv oli aga mõnevõrra kiirem.
Finantsinspektsiooni finantsteenuste turu ülevaate põhjal olid arengusuunad Eesti finantsteenuste turul 2017. aastal sarnased varasemaga – enamike finantsteenuste maht kasvas ja tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht suurenes jätkuvalt.
Hoiuste koondjääk kasvas aastaga 4,5%, pankade laenuportfellide koondjääk 2% ja krediidiandjate koondjääk 15%.
Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ning muud hoiused – paigutatud varade maht jäi enam-vähem samaks, kasvades aastaga 0,6% ja küündides aasta lõpuks 10 miljardi euroni.
2017. aastal kasvasid investeerimisteenuste mahud vaid fondisektoris – lisaks pensionifondide mahu kasvule (17%) suurenes aktsiafondide varade maht (23%), samuti suurenesid investeeringud välisfondidesse (20%). Samas individuaalportfellide koondmaht kahanes 4% ja muud investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid 8%.
„Reguleeritud finantsteenuste kõrval teeb meile jätkuvalt muret, et uue tehnoloogia sildi all püüavad inimestelt investeeringuid välja meelitada isikud, kel ei ole tegevusluba või kes ei ole oma väärtpaberite pakkumist registreerinud. Kutsume investoreid selliste pakkumiste osas ettevaatlikkusele," märkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
„Oleme finantsinspektsioonis avatud uutele tehnilistele lahenditele, kuid need tuleb rakendada olemasolevas investorkaitse infrastruktuuris, mis kehtib endiselt ja ei ole kuhugi kadunud,“ lisas ta.
Eraisikute hoiuste jääk ületas mullu esimest korda alates 2004. aastast äriühingute hoiuste jääki: 7,5 miljardit eurot eraisikutel ja 6,7 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 44% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 5,5 miljardit eurot ehk ligi kolmveerand kõigist eraisikute hoiustest.
Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,2 miljardi ja äriühingutele 7,1 miljardi euro ulatuses. Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2017. aastal enim eluasemelaenud, mis moodustasid aasta lõpus 86% kõikide laenude jäägist. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1445 eurot, ulatudes 40 528 euroni. Järgnesid õppelaen (keskmiselt 2180 eurot) ja tarbimislaen (keskmiselt 2169 eurot).
Kokkuvõttes olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht moodustas aasta lõpus 11,2 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 9 miljardit eurot. Seejuures kasvasid finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 11% ja koondlaenud 8%. Neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,3 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,5 miljardit eurot.
Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpus 8529 eurot ja laenude jääk 6813 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli 1716 eurot.
Seotud lood
Baltic Core Property Fund koondab kohaliku kapitali 400 miljoni eurose kinnisvaraportfelli loomiseks
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
5
Vaata, kas sinu rahastamiskulu prognoosid on olnud täpsemad kui Euroopa Komisjonil
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Vaata, kas sinu rahastamiskulu prognoosid on olnud täpsemad kui Euroopa Komisjonil
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele