Uuring: Eestis levib korruptsioon ja pettused

Pettustega kokku puutunud ettevõtete kõrge arv näitab, et Eesti organisatsioonides ei kasutata ennetustööks piisavalt tõhusaid meetmeid. Riima sõnul viitab pettuste juhuslik või ka politsei poolt avastamine, et ennetavate meetmete arendamisel on kasutamata võimalusi. „Üheks alarakendatud tõhusaks pettuste avastamise meetodiks on näiteks vihjeliin, sest just vihje abil on viimase kahe aasta jooksul avastatud pea iga kolmas pettusejuhtum,” ütles Riima.

Samuti selgub uuringust, et võrreldes varasemaga teadvustatakse korruptsiooni oluliselt rohkem ka erasektoris valitseva probleemina. Vaid 13% uuringus osalenud juhtidest leiab, et tegemist on üksnes avalikus sektoris esineva nähtusega, mis ei laiene erasektorile. Eelmisel aastal oli vastav näitaja koguni 24%. Samas on juhtide sõnul ootused avaliku sektori organisatsioonidele korruptsiooni ennetavate nõuete kehtestamiseks jätkuvalt kõrgemad.

Uuringus osalenud juhtide hinnangul aitaks Eestis korruptsiooni vähendada senisest jõulisem teadlikkuse tõstmine ja juhtumite avalikustamine. Jaan Riima sõnul on selles oluline roll täita ka organisatsioonidel endil.

„Kui on kahtlused, et organisatsioonis on midagi valesti, siis lühinägelik oleks võimalikku probleemi ignoreerida. Kui endal puudub võimekus varjatud riskide tuvastamiseks, siis on mõistlik kutsuda appi oma ala spetsialistid, kes vaatavad probleemse protsessi või projekti üle ning teevad vajadusel sihitud auditi või erikontrolli. Pettuste varajane avastamine on kordades odavam, kui hilisem tagajärgedega tegelemine.“