Autor: Finantsuudised.ee • 29. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laiendatakse erivedude võimalusi maanteetranspordil

Täna on autorongi suurim lubatud tegelik mass 44 tonni, kuid ümarpuidu vedude eriloa olemasolul võib tegelik mass olla ka 48 või 52 tonni sõltuvalt autorongi telgede arvust. Alates 1. juulist on võimalik eriluba taotleda lisaks ümarpuidule ka teiste kaupade vedudeks. Lisaks kehtestatakse üks uus nõue eriloa saamiseks: sõiduk peab olema EURO V või kõrgema heitgaasinormiga. Muus osas jäävad kehtima samad nõuded, mis täna kehtivad ümarpuidu eriloale. Näiteks peavad autorongi kõik mittepööravad teljed olema varustatud paarisratastega, autorongil peab olema vormistatud elektrooniline veoseleht ning veduk peab olema varustatud GPS-seadmega, mis võimaldab tee omanikul määrata autorongi asukohta nii veo ajal kui ka hilisemal järelkontrollil.

Avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud tee omaniku antud eriloaga ja eritasu eest. Näiteks riigiteedel sõitmiseks annab eriloa maanteeamet.

Puudega isiku hooldajal on õigus hoolduspuhkusele

Alates 1. juulist on täisealise sügava puudega isiku töötaval lähedasel või määratud hooldajal õigus saada viis kalendripäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas. Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel ning sellele kehtivad sarnased põhimõtted, nagu on tasustatud lapsepuhkusel.

Hoolduspuhkuse saamiseks taotleb töötaja puhkust tööandjalt. Hüvitatava puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja, kes esitab tasu hüvitamiseks taotluse sotsiaalkindlustusametile.

Olulised muudatused reisiteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele

Seoses pakettreisi direktiivi ülevõtmisega jõustuvad 1. juulil mitmed olulised muudatused turismiseaduses ja võlaõigusseaduses. Edaspidi loetakse reisiettevõtjaks ka ettevõtja, kes hõlbustab seotud reisikorraldusteenuse lepingute sõlmimist. See tähendab, et teatud juhtudel võib majutus- või sõitjaveoteenuse osutaja olla reisiettevõtja. Seotud reisikorraldusteenuse pakkujad peavad end majandustegevuse registris registreerima ning omama tagatist sarnaselt teistele reisiettevõtjatele.

Muudatusega väheneb reisivahendajate koormus ja nad ei pea ennast enam majandustegevuse registris arvele võtma ega omama tagatist. Samuti ei pea olema enam tagatist Eesti-siseste reiside puhul, kui reis ei sisalda reisijaveoteenust ning juhul, kui ettevõtja ei võta reisijalt ettemakseid. Tagatise nõuded muutuvad leebemaks ka liinilendu sisaldavate pakettreiside korraldajale.

Muudetakse ka reisiettevõtjate kogumüügi aruande vormi, kuhu lisanduvad uued lahtrid, seotud reisikorraldusteenuste kohta andmete esitamiseks. Edaspidi tuleb aruandes eristada kogumüük ja ettemaksed pakettreiside ning seotud reisikorraldusteenuste lõikes.

Võlaõigusseaduse muudatused kohustavad ettevõtjat andma reisijale lepingu kohta rohkem infot (sh tuleb esitada lepingueelne teave), lisaks teevad reisijale soodsamaks lepingu ülesütlemise ning panevad paika reisitasu suurendamise piiri, mis sätestab, et kui reisi hind tõuseb rohkem, kui kaheksa protsenti on reisijal õigus reisilepingust taganeda.