Eesti kõige aktiivsemad väikelaenu kasutajad elavad Viljandimaal, Raplamaal ja Harjumaal, selgus suvel korraldatud SEB väikelaenu uuringust.
- Jätkuvalt laenatakse kõige rohkem kodu remondi, sisustuse ja elektroonika ostmise jaoks. Foto: shutterstock.com
Laenamise peamine põhjus on endiselt kodu remondi, sisustuse ja elektroonika ostmisega seotud kulud, mida pidasid peamiseks valikuks pea kõik vastanud. Autoga seotud ootamatuid kulusid katavad väikelaenuga umbes 60% ja puhkuseks võetakse kiirraha vaid seitsmel protsendil juhtumitest. Väikelaenude finantseerimise arvelt populaarsust kaotanud ilu- ja raviprotseduurid nõuavad väikelaenuga lisafinantseerimist hetkel ainult kuuel protsendil juhtumitest.
Väikelaenu võtmine ei ole endiselt ette planeeritud tegevus: vaid 11% vastanutest on teadlikud, et lähima aasta jooksul on neil vaja abi lisafinantseerimise kaudu. Suuremad kulutused, mida peamiselt planeeritakse, on eelkõige reisimise ja autoga seotud kulud. Uuringus tunnistas 25% vastanutest, et nende väikelaenu, järelmaksu ja/või krediitkaartide kohutused lähenevad 10 000 eurole, 22% juhtudest ei ületa laenusumma 5000 eurot; 40% vastanutest ei oma üldse kohustusi väikelaenu valdkonnas.
„Rääkides SEB perspektiivist, hindame tänase laenuportfelli kvaliteeti kõrgeks. Tänapäeva sissetulekute, majandusarengu ning tööhõive tublide numbrite taga on loogiliselt ka hoogustunud tarbimine ja laenamine. Peaasi, et laenates oleks igal laenajal olemas selge plaan nii headeks kui ka halbadeks aegadeks. Enne tarbimislaenu võtmist soovitame mõelda hoolikalt läbi, kui palju ja milleks on laenu vaja. Tähelepanu tasuks pöörata ka sellele, kas laenuga soetatavat vara on võimalik kasutada laenu tagasimaksmise perioodist kauem. Kui vastus on eitav, oleks mõistlikum eseme ostmiseks ise raha koguda,“ kommenteeris SEB erasegmendi juht Triin Raudsepp.
SEB väikelaenu uuringu korraldati juunis 2018 ning selle eesmärk oli uurida eestlaste aktiivsust tarbimislaenude – väikelaen, arvelduslaen, järelmaks ja krediitkaart – valdkonnas.
Seotud lood
Investorite huvi võlakirjade vastu on suur, sest langevate intressimäärade keskkonnas võib võlakirjadest päris head tootlust saada. Lähiaastad on võlakirjade aastad, nenditakse saates “Soraineni sagedus”.