Pooled eestimaalased ei planeeri oma rahaasju üldse

Ka leibkondade peamised eesmärgid on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra muutunud, nii peab tervelt 51 protsenti järgneva aasta jooksul kõige olulisemaks oma tervisega tegelemist, olgu see siis tervislik toitumine, sportlikud eluviisid, tervisetooted, vaimne tervis jms. Eluaseme remont, mis oli veel eelmisel aastal olulisim siht, on praegu silmapiiril 37 protsendil ja reisimine 36 protsendil. Samas plaanib iga seitsmes-kaheksas pere lähiaastatel eluaseme vahetamist. Kasvab ka nende hulk, kes soovivad peamisena säästa ja investeerida – 21 protsenti.

Ometi on paljude elanike rahaasjad jätkuvalt üsna pingelised. Tervelt 54 protsenti ei planeeri rahaasju üldse või mõtleb vaid palgapäevast palgapäevani. Vaid 26 protsenti kavandab oma eelarvet pikema perspektiiviga kui üks kuu. „14 protsendil peredest puuduvad igasugused säästud ja investeeringud,“ lausus Kantar Emori ekspert Lele Aak. „Selliseid peresid on Eestis tervelt 81 000 ja keskmiselt rohkem on nende hulgas Virumaa perekondi, maaelanikke ja üksi elavaid inimesi.“

Finantsseireuuringust selgub ka, et rahalisi sääste oli küsitluse ajal arvelduskontol 67 protsendil, sularahana 38 protsendil ja hoiusena 26 protsendil. Kui leibkondadelt küsiti, kaua nad peamise sissetulekuallika kadudes majanduslikult toime tuleks, vastas 28 protsenti peredest, et nad saaks hakkama vähemalt kuus kuud. Selliste hulgas oli aga keskmisest rohkem Tallinna peresid ja lasteta perekondi. Pea viiendik Eesti leibkondadest kinnitas, et nad saaks hakkama vähem kui ühe kuu. „See kinnitab, kui õblukesel jääl kõnnib endiselt suur osa meie inimestest,“ märkis Aak. „Piisab töökoha kaotusest ja nad võivad sattuda suurde hätta.“

Kantar Emori finantsseireuuring käsitleb üheksat teemat, olgu see siis inimeste üldine majanduslik heaolu, internetiostud, FinTech ettevõtete tuntus või krüptoraha. Uuringu põhieesmärk on hinnata inimeste finantskäitumise hetkeseisu ja arenguid tulevikus, aga ka hoiakuid uute finantsvaldkonna teenuste suhtes. Tänavu mais küsitleti juhuvaliku meetodil 1650 Eesti elanikku vanuses 18–74.