Eestis teeb tarbijakrediidi turu järelevalvet tarbijakaitseamet ja finantsinspektsioon. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet muuhulgas ka tarbijakrediidi reklaamide osas, kus hinnatakse, kas reklaam on tasakaalukas ja vastutustundlik. Tarbijakaitseametil on rikkumiste korral õigus teha ettekirjutusi reklaami peatamiseks, parandamiseks vms. Samad õigused on ka finantsinspektsioonil.
Turuosaliste sõnul tekitab tänane reklaamiseadus lisatööd nii tarbijakaitseametile kui suurendab ka nende endi halduskoormust. Täiendavat ressurssi on sageli vaja, et anda reklaamile enne selle avalikustamist õiguslik hinnang. Niisamuti tuleb ette olukordi, kus tõlgenduslike küsimuste lahendamiseks tuleb hinnata juba avalikustatud reklaami õiguspärasust. „Halduskoormus on tõusnud märgatavalt juba seetõttu, et reklaami osas järelevalvet teostavad asutused ei ole ühel ja samal seisukohal kehtiva regulatsiooni tõlgendamisel. Näiteks algatatakse menetlusi ühe asutuse poolt, kui samal ajal teisel ei ole turuosalise tegevuse üle etteheiteid,” ütles Inbanki asutaja Priit Põldoja.
2015. aastal Eestis jõustunud krediidiandjate tegevusloa taotlemise nõue tõi kaasa laenupakkujate arvu ulatusliku vähenemise ja ühes sellega laenu tagasimaksetega hätta sattunud inimeste arvu languse. Tänaseks võivad tarbijakrediiti pakkuda vaid need ettevõtjad, kes on läbinud finantsinspektsiooni põhjaliku kontrolli ja tegutsevad finantsinspektsiooni järelevalve all. Samuti on kehtestatud teisi meetmeid. Muuhulgas kohustuvad kõik tarbijakrediidipakkujad lähtuma vastutustundliku laenamise põhimõtetest, pakkumiste võrreldavuse tagamiseks on kehtestatud ranged nõuded seoses krediidi kulukuse määraga ja kehtestatud krediidi kulukuse määra ülempiir.
„Litsentseerimiseelse ajaga võrreldes on ettevõtete arv oluliselt vähenenud ja turg korrastunud. Sellest tulekski reklaamiseadust muutes lähtuda,” kinnitas Andrus Alber. „Vastutustundliku tarbijakrediidi reklaami kujundamine peaks olema üks osa ettevõtte vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisest. See aga tähendab, et vaja on seadusega loodud raamistikku, mille piires ettevõtja reklaamitegevust kujundada tohib,” lisab Põldoja. Finantsteenuste reklaami lubamine mõistlikus ulatuses soodustab turuosaliste sõnul konkurentsi ja tarbijate teavitamist uutest, odavamatest ning tarbijatele soodsamatest teenustest.
Kõige väiksem mõju on senistel piirangutel turul pikalt tegutsenud ning suure kliendibaasiga ettevõtetele, kellel seetõttu on teiste turuosaliste ees märgatav eelis. Reklaamiseaduse piirangute tõttu on oma tooteid ja nende tingimusi turule väga raske tutvustada uutel tulijatel või ettevõtetel, kellel ei ole jõudnud tekkida ulatuslikku kliendibaasi. „Tänastest piirangutest võidavad peamiselt suure brändituntuse, turuosa ja kliendibaasiga laenuandjad. Kindlasti kuuluvad sinna gruppi ka suure igapäevapanganduse kliendibaasiga universaalpangad, kes läbi erinevate omakanalite saavad teha tihedalt ja osaliselt reklaamiseaduse alla mittekuuluvat kommunikatsiooni,” selgitab Martin Länts.
Regulatsiooni muutmise vajalikkuse argumentidele vaatamata ei pea turuosalised hetkel kuigi realistlikuks, et reklaamiseaduses siiski kiireid muudatusi tegema hakatakse. Ehkki finantsinspektsioon peab vajalikuks turuosaliste võimalust oma tooteid tutvustada, täidab tarbijakaitseamet krediidiandjate sõnul rangelt etteantud korraldusi ja ministeeriumis ei ole praegu kedagi, kes reklaamiseaduse muudatust eest veaks.