Kolmandik Eesti elanikest kuulub enda meelest keskklassi

Jõuka või kõrgema keskklassina tajub ennast 7% Eesti elanikkonnast, ligi pooled elanikest peavad ennast madalamasse keskklassi kuuluvaks ning 14% tajub ennast puudustkannatava või vaesena.

End kõrgemasse keskklassi või keskklassi liigitavad inimesed peavad keskklassi tunnuseks eelkõige välismaal puhkusel käimise võimalust. Nooremad ehk 25–34aastased inimesed tähtsustavad keskklassi kuulumise puhul auto ostmise võimalust. 35aastased ja vanemad vastajad toovad keskklassi tunnusena sagedamini välja suuremate säästude omamist. Vastajad, kes tajuvad ennast puudustkannatavaks või vaeseks, peavad keskklassi iseloomustavaks jooneks lastele tasulise hariduse võimaldamist.

„Uuringus osalenute poolt välja toodud sissetulekute ja vaba raha kriteeriumi järgi kuulub Eestis keskklassi ligikaudu 10–20% elanikest. Keskklassi iseloomustavat netosissetulekut 1450–2200 eurot kuus ühe pereliikme kohta teenib Eestis umbes kümnendik elanikest. Säästude järgi kuulub keskklassi hinnanguliselt 20% leibkondadest, kuid sääste on paljudel peredel siiski napilt. Swedbankis on rohkem kui pooltel klientidel likviidseid varasid vaid alla 500 euro. Kui vaadata füüsilisi varasid ning elustiili, siis kuulub keskklassi rohkem kui 30% elanikest. 80% rahvastikust on oma eluruumi omanik, üle 50% leibkondadest omab autot. Samas on eluasemed sageli üsna väikesed või kehvas seisus ja 40% autodest on üle kümne aasta vanad. Nädalast puhkust kodust eemal saab endale lubada 70% leibkondadest,“ ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Keskklassi kriteeriumid erinevad riikide lõikes ning sotsiaal- ja majandusteadlased on aja jooksul keskklassi erinevalt defineerinud.

„Suurt keskklassi peetakse ühiskonna ja majanduse stabiilsuse eelduseks. Kuigi riigiti määratletakse keskklassi erinevalt, ollakse ühisel arusaamal, et keskklassi kuuluva inimese sissetulek võimaldab tal oma eluga ilma raskusteta hakkama saada ning tal jääb igakuiselt vaba raha säästmiseks, investeerimiseks või vajadusel suuremate kulude tegemiseks,“ selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

„Keskklassi kasvule aitavad kaasa suur tööhõive, sissetulekute kasv ja ettevõtete majandustegevuse soodustamine. Keskklassi suurust mõjutab ka maksupoliitika. Eesti kõrge tööhõive ja kiire palgakasv aitavad küll kaasa inimeste elatustaseme tõusule, kuid suurenenud tööjõukulud vähendavad ettevõtete kasumlikkust ja pidurdavad konkurentsivõime paranemist,“ ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu juulis. Kokku osales veebiküsitluses 1089 elanikku vanuses 15–74 aastat.