Autor: Finantsuudised.ee • 1. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olukorras, kus piltlikult öeldes ühele pensioniealisele maksab pensionit kaks töötavat inimest ja viimase kümne aastaga on inflatsioon 26% meie sissetulekutest ära söönud, on tähtis, et investeeriksime pensionivara targemalt, ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

„Meil on uued riskid, Hiina majandus aeglustub, toornafta hinnad tõusevad, me ei tea veel seda, kuidas Brexit lõpeb – ühesõnaga palju asju on kokku sattunud. Kui sinna juurde arvestada, et rahvastik vananeb, siis peame me targemalt investeerima. Kui finantsvaradesse oma pensioniraha mitte panna, tekib suur tõenäosus, et inflatsioon sissetulekud ära sööb.”

Teise sambaga liitumine on Eestis kohustuslik ja kui jätta fondivalik tegemata, suunatakse inimese raha iga kuu just konservatiivsetesse fondidesse. Luminor Pensions Estonia fondide juht Olli Enqvist ütles, et talle teeb see tõsiselt muret.

„Kahtlustan, et otsuse võivad tegemata jätta just need noored, kes alles tulevad tööjõumaastikule ja kui nende eest on tehtud otsus olla oma teise sambaga konservatiivses fondis, siis on nad vales kohas. Kui nad on seal näiteks kuni 35. eluaastani, siis ei õnnestugi neil riske võtta. Aktsiaturgudesse investeerimine võiks olla pikaajaline otsus ja just pikaajaliselt on võimalik siit ka teenida.”

EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas rääkis paneeldiskussioonil, et on veendunud, et investeerimise juures on kõige olulisem stabiilsus. „Vene kriisi ja Tallinna börsi järsu kukkumise järel tundus aktsiate omamine midagi sellist, nagu praegu otsustaks investeerida Bitcoini. Meie finantsmälu ongi reeglina 10 aastat. Praegu juba küsitakse, et kus on mu portfellis Apple ja Netflix? Aktsiate omamine pole enam mingi moeröögatus. Kõige olulisem on ikkagi stabiilselt iga kuu raha koguda ja hakata seda paigutama. See tähendab, et lisaks pensionimaksetele tuleb heaks äraelamiseks ka oma palgast igakuiselt kõrvale panna ja see kõrvalepandud raha paigutada hajutatult finatsturgudele,“ ütles ta.

Eesti teise samba fondide maht on tänase seisuga kokku ligi 4 miljardit eurot. Luminor Pensionsi juht Angelika Tagel kinnitas, et seni on inimesed tõepoolest valinud pigem konservatiivsemat portfelli ja seetõttu pole ka tootlused väga kõrged olnud. „Pensioni II samba rahast 83% koguneb Eestis fondidesse, mis investeerivad vähem kui pool oma varadest aktsiatesse. Samas kui vaadata kolmandat sammast, siis selle maht on ligi 400 miljonit. Võrreldes teise sambaga on see peaaegu kümme korda vähem, aga tegelikult võiks see olla kordades suurem, eriti kui arvesse võtta seda, et eesmärk võiks olla oma tuleviku heaolu kasvatada.“

„Lisaks sellele, et suunata oma kogutud raha veidi riskantsematesse fondidesse, võiks väga tõsiselt hakata mõtlema ka tööandja pensioni juurutamisele. See võib esialgu olla vabatahtlik, aga ka see oleks juba algus. Tööandjapension on teistes riikides väga laialt levinud ja see on praegu meie II ja III samba kõrvalt selgelt puudu,” lisas Tagel.