Autor: Finantsuudised.ee • 13. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlevkiviõli ja puidutööstus kujundavad töötlevas tööstuses tugeva ülespoole trendi, kuid majanduskindluse indikaatorid ja teisedki andmed näitavad, et tulekul on aeglustumine, kirjutatakse prognoosis.

Tulumaksureformi mõju eratarbimisele on olnud tagasihoidlik ning tuleval aastal võib selle mõju võtta uue pöörde ja avalduda hoopis suuremas säästmises, mitte tarbimises.

Investeeringute tase on tänavu olnud madal, kuid osaliselt saab selles „süüdistada“ möödunud aasta kõrget võrdlusbaasi. Väga suured ehitusmahud omakorda osutavad sellele, et investeeringute statistikat võidakse edaspidi ülespoole korrigeerida. Uute ehituslubade arvu kahanemine aga viitab samuti rahunemisele tuleval ja ületuleval aastal.

Nõrk demograafiline seis koos Euroopa Liidu struktuuritoetuste vähenemisega võib alates ületuleva aasta lõpust tähendada veelgi suuremat langust investeeringutes infrastruktuuri.

Tööpuudus langes teises kvartalis 5,1 protsendile, kuid sellest hoolimata on palgatõus pisut rahunenud. Arvestades tööhõive määraga, mis tööealise elanikkonna seas on tõusnud 72 protsendile, on ebatõenäoline, et hõivel kuhugi enam kasvada on.

Lätit iseloomustavad kõrged investeeringud ja väiksem sisenõudlus

Läti majanduskasv on SEB analüütikuid seni üllatanud kiire tõusuga, tänavu kasvab see tõenäoliselt 4,3 ja tuleval aastal 3,5 protsenti. Üks põhjuseid on ootamatult kiire 10protsendiline tõus investeeringutes. Tempo jääb tõenäoliselt selliseks ka tuleval aastal ja hakkab siis aeglustuma.

Töötleva tööstuse tulemused pole olnud kiita, kuid kasvavad. Seevastu nõrk sisetarbimine hoiabki Läti majanduskasvu järgnevatel aastatel allpool 4 protsendi piiri.

Leedu majanduskasv on üle keskmise, kuid aeglustub

Selle aasta kolmes esimeses kvartalis jäi majanduskasv üle kolme protsendi taseme. Põud ja nõrk tulemus põllumajanduses langetas seda kasvu vähemalt poole protsendipunkti võrra. Lähiaastatel aeglustub majanduskasv Balti riikidest madalaimale tasemele: tuleval aastal 3 ja ületuleval 2,6 protsenti, selle peamiseks põhjuseks on nõrgemad väljavaated ekspordisektoris ning sellele viitavad ka majanduskindluse madalad näitajad. Sisetarbimise kasv jääb tõenäoliselt aeglaseks.

Vaata Eesti peamiseid majandusnäitajaid ja -prognoose siit.