Ettevõtted võtsid usinamalt lühiajalisi laene

Keskpanga ökonomisti Kirstin Saluveeri sõnul võeti pikaajalisi laene tagasihoidlikumalt, kuid siiski 4% suuremas mahus kui aasta tagasi. Kokkuvõttes kasvas ettevõtete laenude ja liisingute jääk oktoobris aasta arvestuses 6% ja sealjuures suurenes laenuportfelli maht üpris ühtlaselt kõigil suurematel tegevusaladel. Kogu portfelliga võrreldes pisut kiirema laenukasvuga paistsid silma tööstus- ning haldus- ja abitegevusettevõtted.

2018. aasta vältel on tasapisi tõusnud uute laenude keskmised intressimarginaalid, kuid oktoobris need edasi ei kerkinud. Uute pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli 2,6% ja eluasemelaenude keskmine intressimarginaal püsis 2,5% – mõlemad on mulluse tasemega võrreldes veidi kõrgemad.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas endiselt kiiremini kui laenude ja liisingute jääk. Kuigi aasta tagasi oli hoiuste kasvutempo õige pisut hoogsam, ulatus see oktoobris siiski pea 9%ni. Mitteresidentide hoiuste maht vähenes aastaga veerandi võrra, moodustades oktoobri lõpus 7,4% ettevõtete ja majapidamiste hoiuste jäägist.

Uusi eluasemelaene võeti oktoobris 136 miljoni euro väärtuses ehk üle 20% suuremas mahus kui aasta eest. Keskpanga teatel tulenes see nii sellest, et uusi laenulepinguid sõlmiti rohkem, kui ka sellest, et keskmine laenusumma kasvas. "See peegeldas vilgast tegevust eluasemeturul ja asjaolu, et kinnisvara on kallinenud," selgitas Saluveer.

Kuna varasematel kuudel võeti eluasemelaene vähem, siis võis osa laenutehingutest kanduda oktoobrikuusse. See tähendas, et vaatamata sellele, et oktoobris anti uusi eluasemelaene ohtralt, püsis eluasemelaenude jäägi aastakasv sarnaselt selle aasta teistele kuudele 7% lähedal.

Majapidamised sõlmisid uusi autoliisingulepinguid sama agaralt kui ennegi. Autoliisingute mahu kasv, mis on juba rohkem kui kolm aastat püsinud kahekohaline, ei näidanud vaibumismärke oktoobriski. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes autoliisingute jääk 21% ning peale tehingute arvu kasvu on suurenenud ka keskmine liisingusumma. Muud tarbimislaenud kasvasid märksa aeglasemalt, aastaga 4%.