4. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulemuseesmärgistamine aitab keskenduda olulisele

Eesmärgid on vajalikud kõigile, kes püüdlevad kõrgemate sihtide poole. Oma organisatsioonis eesmärke püstitades tasub aga olla ka ettevaatlik, sest eesmärgid võivad põhjustada ebaeetilist käitumist, koostöö vähenemist, motivatsiooni kahanemist ja muid juhtimisprobleeme.

Paavo Siimann

Foto: Ivar Kuldver

1968. aastal jõudis Marylandi ülikooli psühholoogiaprofessor Edwin Locke järelduseni, et raskesti saavutatavad eesmärgid mõjutavad tulemuslikkust tõhusamalt kui kergesti saavutatavad eesmärgid. Teiseks, selgelt sõnastatud raskesti saavutatavad eesmärgid toetavad tulemusteni jõudmist veelgi rohkem kui ebamääraselt sõnastatud eesmärgid. Ehkki tulemuseesmärgistamine sai alguse juba 1970ndatel Intelis, on seda siiani kõige efektiivsemalt alates 1999. aastast juurutanud Google.

Raamatus „Mõõda seda, mis loeb“ selgitab John Doerr, kuidas eesmärgid kohe oodatavate tulemustega siduda. See tähendab, et lisaks sellele, mida soovitakse saavutada, pannakse kohe ka kirja, kuidas eesmärgini jõutakse ning tulemust mõõdetakse. Et kogu organisatsioon keskenduks vaid olulisele, erineb tulemuseesmärgistamine tavapärasest eesmärgipõhisest juhtimisest selle poolest, et eesmärke seatakse lühiajalisemalt (kas kvartaalselt või igakuiselt), kõikide töötajate (ka tegevjuhi) eesmärgid on kõikidele kolleegidele avalikud, eesmärgid on inspireerivad ja ambitsioonikad ega ole seotud boonuse teenimise võimaluste ja tulevase palgatõusuga.

Tulemuseesmärgistamise juurutamine algab organisatsiooni juhtimiskultuuri muutmisest ning asendab iga-aastased arenguvestlused pideva tagasiside andmisega. See tähendab, et juht ei ole enam tehtud tööde ülekontrollija, vaid mentor, kes toetab töötaja arengut. Samuti lasub igal töötajal kohustus anda oma juhile tagasisidet, kas juht ikka toetab piisavalt tema arengut või veel mitte.

Raamatu suur väärtus on, et selles leidub ridamisi kõnekaid elulisi näiteid, kuidas nii suur- kui ka väikeettevõtjad on tulemuseesmärgistamist juba edukalt rakendanud. Lisaks antakse detailne Google’i kaasusel põhinev näidis, kuidas tulemuseesmärgistamist oma organisatsioonis juurutada ning millistest vigadest hoiduda.

Nagu kõiki juhtimissüsteeme, on ka tulemuseesmärgistamist võimalik rakendada kas hästi või halvasti. Raamatu „Mõõda seda, mis loeb“ eesmärk on aidata teil seda soovi korral väga hästi teha.