Eesti tööstuse seis lubab palgakasvu jätkumist

Palmi sõnul reageerivad tavaliselt mõõdukamale nõudlusele ja suuremale ebakindlusele järk-järgult ka tööjõu ootused. Nimel langes käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris tööstustoodangu maht euroalas aastataguses võrdluses keskmiselt ca 0,3 protsenti. “Seejuures Saksamaal on paljuski autoturuga seonduvalt langus küündinud koguni -2,4 protsendini aastases võrdluses ning II kvartalis on oodata märke stabiliseerumisest, kuivõrd mõned ajutised kasvupidurid taanduvad järk-järgult,” märkis Palm.

Eelneva valguses on Palmi kinnitusel Eesti tööstuse mahud viimastel kuudel jätkuvalt kasvanud euroala keskmisest selgelt kiiremas 4-protsendilises aastakasvu tempos. Samas ka Eesti ettevõtete kindlustunne on väliskeskkonna riskide taustal ootuspäraselt kahanenud ja samuti on mõõdukamad ka ootused eksporditellimustele ning tööjõule. “Eesti on aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes püsinud kiireima tööstustoodangu mahukasvuga riikide seas koos Slovakkia, Sloveenia, Poola ja Ungariga. Seega suhteliselt paljude teiste riikidega on tegemist mõõduka kasvuga,” ütles Palm.

Luminori peaökonomisti sõnul seletab tööstussektori väljavaade Eestis jätkuvat tööjõu nõudluse kasvu, mis lubab palkadel kasvada madala tööpuuduse taustal ca 5-6-protsendilises tempos. Möödunud aastal kasvas keskmine palk töötlevas tööstuses ca 6,8 protsenti, mis on pea protsendipunkt vähem kui keskmise palga kasv. Tööjõupuudust on aidanud leevendada välistööjõu ulatuslikum kasutamine, mis lisaks ehitusele hõlmab ka tööstust, lisas Palm.